Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas ja Donald Trumpi naasmine Valgesse Majja avaldavad EL-ile survet, et Brüssel suurendaks investeeringuid julgeolekusse. 

Brüsseli uus plaan puudutab nüüd ühtekuuluvusfondi. Selle fondi kaudu jagatakse praegusel seitsmeaastasel EL-i eelarveperioodil, mis algas 2021. aastal, 392 miljardit eurot, mis moodustab arvestatava osa EL-i 1,2 triljoni euro suurusest mitmeaastasest eelarveraamistikust (MFF).

Fondi eesmärgiks on aidata EL-i vaesematel riikidel ja piirkondadel parandada oma taristut ja elukeskkonda, et vähendada vaesemate piirkondade mahajäämust ülejäänud EL-ist.

Praegu kehtivate reeglite kohaselt ei saa fondi vahendeid kasutada kaitsevarustuse ostmiseks. Samas tohib suunata raha näiteks droonitööstusesse, kuna droone saab kasutada ka tsiviilsektoris. 

Brüssel tahab nüüd pakkuda rohkem tegutsemisvabadust raha kasutamisel, et liikmesriigid saaksid ühtekuuluvusfondi abil toetada ka projekte, mis on seotud kaitsetööstusega. Näiteks saaks siis rahastada teede ja sildade tugevdamist, et tankid saaksid seal paremini liikuda. Samuti saaks eraldada raha selleks, et liikmesriigid saaksid hoogustada relvade ja laskemoona tootmist. 

Selle raames ametlikke reegleid ei muudeta, vaid pigem selgitatakse neid. Komisjoni pressiesindaja ütles, et liikmesriikidele ei kavatseta anda rohkem paindlikkust, kuna praegused eeskirjad juba arvestavad selle võimalusega. "Oleme alati valmis liikmesriikidele selgitama, mis on ja mis ei ole kehtivate reeglite järgi võimalik," lisas pressiesindaja. 

Sõjalise logistika osas mängib olulist rolli Euroopa keskmes olev Saksamaa. Samas on riigi taristu kehvas seisus. Saksa majandusministeerium hindas juba 2022. aastal, et riik peab kiiremas korras kulutama teedele ja sildadele 165 miljardit eurot. Kuni 2027. aastani peaks Saksamaa saama ühtekuuluvusfondist 39 miljardit eurot. 

Ka Ida-Euroopas asuvad riigid toetavad muutust, kuna pidid pärast Ukraina sõja puhkemist suurendama sõjalisi kulutusi. 

"Peame investeerima sõjalistesse mobiilsusprojektidesse, need on kulukad ja olulised mitte ainult ühele riigile, vaid kogu piirkonnale," ütles Leedu rahandusminister Gintare Skaiste. 

Muutust tervitavad ka EL-i netomaksjad. Näiteks Saksamaa, Holland ja Rootsi eelistavad kaitsekulutuste suurendamiseks ühisvõlgade väljastamise asemel kasutada juba olemasolevaid vahendeid, vahendas Financial Times.