Costa esitas oma seisukoha nädalavahetusel Münchenis peetud julgeolekukonverentsil, vahetult enne seda, kui Euroopa suurriikide juhid kogunesid esmaspäeval Pariisi, et arutada oma vastust USA presidendi Donald Trumpi otsusele alustada kõnelusi Venemaa liidri Vladimir Putiniga sõja lõpetamiseks Ukrainas.

Trump teatas eelmisel nädalal kahepoolsetest kõnelustest Putiniga, et lõpetada peaaegu kolm aastat kestnud sõda, tekitades ärevust Euroopa pealinnades, kus kardetakse, et kokkulepe, mis hakkab ka neid puudutama, sõlmitakse ilma nende osaluseta.

"Kui Trump tõesti tahab, et eurooplased võtaksid suurema vastutuse oma julgeoleku eest, siis loomulikult peavad eurooplased olema uue julgeolekuarhitektuuri kujundamisel võtmeisikud," ütles Costa väljaandele Financial Times (FT). "See ei puuduta ainult Ukrainat," ütles Costa Müncheni julgeolekukonverentsil FT-le antud intervjuus. "Uue julgeolekuarhitektuuri läbirääkimistel tuleb arvestada, et Venemaa ei ohusta mitte ainult Ukrainat, vaid on globaalne oht," lisas ta.

Costa sõnavõtt tuli ajal, mil Euroopa pealinnad on ärevil Trumpi administratsiooni nädal aega kestnud ootamatutest sammudest, sealhulgas teisipäeval Saudi Araabias algatavatest läbirääkimistest USA välisministri Marco Rubio ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi vahel ning USA asepresidendi JD Vance'i teravast kõnest, milles süüdistati Euroopa valitsusi õigusriigi põhimõtete rikkumises ja oma sisemiste ohtude eiramises, mis olevat Vance'i hinnangul suuremad kui Venemaast lähtuv oht.

Trumpi Ukraina suursaadik Keith Kellogg ütles laupäeval, et Euroopa riikidel ei ole läbirääkimistel kohta laua taga, kuid nad võivad lasta nende seisukohtadega arvestada.

Vahetult enne seda olevat USA saatnud Euroopa pealinnadele küsimused selle kohta, milliseid relvi, raha ja rahuvalvevägesid nad saaksid konfliktijärgsele Ukrainale pakkuda. Euroopa ametnike sõnul andis see võimaluse teha lobitööd läbirääkimiste mõjutamise õiguse nimel.

"Läbirääkimised käivad sõdijate vahel," ütles Costa. "Loomulikult on vaja läbirääkimisi pidada Ukraina ja Venemaa vahel. Kuid see sõda Ukrainas ei puuduta ainult Ukrainat. See puudutab Euroopa julgeolekut," lisas ta.

Putin esitas 2021. aasta lõpus, mõni kuu enne, kui ta 2022. aasta veebruaris Ukrainasse tungis, lääneriikidele nõudmise, et NATO tõmbuks Ida-Euroopas tagasi oma 1997. aasta piiridesse, kuid NATO liikmesriigid lükkasid selle nõudmise tagasi.

Costa tõi põhjusena, miks Brüssel peaks kõnelustel osalema, Venemaa agressiivse hoiaku Eesti, Läti ja Leedu suhtes ning EL-i idanaabruses asuvate riikide territooriumide okupeerimise.

"Venemaa on selgelt oht Baltikumi suveräänsusele, meie idapiirile," ütles ta. "Tal on sõjaline kohalolek Moldovas, Gruusias."

NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et kui Euroopa soovib kõnelustel osaleda, peab tal olema selge, mida ta tahab ja mida suudab pakkuda.

"Ma oli veidi üllatunud Euroopa reaktsioonist, mis ütles, et oh, me vajame kohta laua taga," ütles ta Münchenis ajakirjanikele. "Kui soovite kohta laua taga, siis tagage, et tulete välja asjakohaste ettepanekutega. Veenduge, et kulutate rohkem...eriti mis puudutab Ukrainat."