Kaitsekulude tõstmisest teatasid peaminister Evika Silina ja kaitseminister Andris Sprūds. Kaitseminister tõi välja, et peamised kohad, kuhu raha suunatakse, on õhutõrje, rannakaitse, laskemoona tootmine ning droonitehnoloogia arendamine, vahendas LSM. 

Peaminister märkis, et raha leidmiseks tuleb üle vaadata ka kõigi teiste ministeeriumide eelarved. 

"Ministeeriumid peavad vaatama üle oma võimekuse ja selle, kuidas praegu raha kulutatakse. Näen vajadust, et kaitseministeerium läheks koos sisevaldkonnaga (siseministeeriumi alluvuses olevad asutused nagu piirivalve ja politsei). Peame võimalusel tsentraliseerima mõlema sektori vajadused, et saaksime olemasolevaid vahendeid tõhusamalt kasutada," ütles Silina. 

Läti on viimaste aastate jooksul juba tõstnud kaitsekulutusi ning täidab alates 2018. aastast kahe protsendi nõuet. 

Veel 2014. aastal kulutas Läti riigikaitsele aga vaid 0,94 protsenti SKP-st. Toona läks vaid 7,6 protsenti kaitse-eelarvest varustusele, 2024. aastaks oli see näitaja kasvanud 37 protsendini. 

Läti kavatseb nüüd Bauska piirkonda rajada 26 miljoni euro eest laskemoonatehase. Kaitseministeerium teatas, et tehase rajamine on märkimisväärne samm nii riigi relvajõudude varustamisel kui ka Euroopa ühise kaitsesüsteemi tugevdamisel.