"Ega me nimetamiskomiteest saa loobuda, aga me peame tugevdama omanikku. See tähendab siis üldkoosoleku, riigi vastutust. Praegu me kuulame kõrvalt, keda määrati, laiutame käsi, kui mingi jama tekib," ütles Ligi ERR-ile.

Kehtiva korra kohaselt teeb siiski nimetamiskomitee riigifirmade omaniku esindajale, kelleks on mõni minister, tavakõnes üldkoosolek, ettepaneku valida ja tagasi kutsuda riigifirmade nõukogude liikmeid. Selle otsuse teeb minister, nagu ta määrab ka nõukogude liikmete arvu ja makstava tasu.

Nimetamiskomitee loodi 2017. aastal eesmärgiga tugevdada riigifirmade juhtimist ja välistada poliitilistel põhjustel inimeste riigifirmade nõukogudesse määramine.

Ligi sõnul poliitikute nõukogudest välja jäämine ei olnud üdini positiivne.

"Poliitikute stigmatiseerimine, alavääristamine nõukogu liikmetena, ega see läinud ilma kahjudeta," rääkis Ligi.

"Sealt läks hulk vastutust ja isegi know-how'd kaduma. Tulid inimesed, kes tegelikult võtavad seda asja mingi kõrvaltööna, mitte riikliku kohustusena. Ega seal ei läinud kõik laitmatult selle tagajärjel. Kaks, et mitte öelda kolm tõsist juhtumit riigiettevõtetega on üks näide," ütles Ligi.

Ligi sõnul küll nõukogu vastutab, aga minister ehk üldkoosolek on vastutusest ära lõigatud. "Ma tahaks seda vastutust tugevdada. See on minu jaoks miinimumprogramm, millega ma valitsusse lähen. Aga kui arvatakse, et hoopis kuidagi teisiti, et hoopis nõrgendada vastutust ja riigijuhtimist depolitiseerida, poliitikat depolitiseerida, sellega ma kindlasti nõus ei ole," märkis Ligi.

Siiski Ligi sõnul poliitikud nõukogudesse tagasi ei pääse.

"Seda ettepanekut ma ei tee. Omaniku vastutuse suurendamiseks on teisi võimalusi ka," rääkis Ligi.

Täpsemalt rahandusminister oma ettepanekut kommenteerida ei soovinud, vaid ütles, et soovib seda esmalt valitsusele tutvustada.

Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 vahel sõlmitud koalitsioonilepingus aastateks 2024–2027 seisab ühe punktina, et koalitsioon plaanib muuta riigiettevõtete ja sihtasutuste juhtimise efektiivsemaks ja sõnastada selgemad omaniku ootused.

Möödunud aastal avalikustas Eesti Energia ettevõtte eelmise juhtkonna ajal toimunud tegevuste kohta erikontrolli raporti, mis süüdistas eelmist juhtkonda vigade tegemises ja hoolsuskohustuse rikkumises. Erikontrolli algatas rahandusministrina Mart Võrklaev, toona veel Kaja Kallase valitsuses. Kallas oli enam kui 10 aastat Eesti Energia suhtes rahulolematu.

Sisekontrolli materjalil põhinev Soraineni ja Grant Thortoni 200 000 eurot maksev raport nõukogu esimehe Anne Mere sõnul mingit uut infot ei toonud ja ettevõtte endine juht Hando Sutter ütles, et tegemist oli arusaamatu dokumendiga, sest kõik materjalid olid alati ministrile saadavad.

Erikontrolli tuules tegi valitsus rahandusminister Jürgen Ligile ülesandeks koostada põhimõtted, kuidas nimetamiskomitee tööd võiks muuta.