Veebruarikuise küsitluse tulemuste kohaselt juhib erakondade reitingute edetabelit jätkuvalt Isamaa, mille toetus oli 29 protsenti. Jaanuaris oli Isamaa toetus 26 protsenti.

Isamaale järgnevad peaaegu kaks korda väiksema toetusega neli erakonda, mille reiting jääb vahemikku 13–15 protsenti.

Kui tähtsustada väiksemaid erinevusi, siis teisele-kolmandale kohale on tõusnud Keskerakond ja EKRE võrdselt 15 protsendi suuruse toetusega.

Keskerakonna reitingu tõusu võib seostada peamiselt muutustega muu rahvuse hulgas, kus toetus tõusis 62 protsendile. Viimati oli neil selline toetus muust rahvusest valijate seas veebruaris 2019 ehk kuus aastat tagasi.

Neljandal-viiendal kohal on sarnase toetusega Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond – peaministriparteid toetas 14 protsenti ja SDE-d 13 protsenti.

Mõlema valitsuspartei toetus on muutunud viimastel kuudel oluliselt ebastabiilsemaks. Reformierakonna reiting oli viimati Kantar Emori uuringutes 14 protsendi juures 2004. aasta alguses.

SDE toetus on alates mullu septembrist kõikunud vahemikus 13–16 protsenti.

Kolmas valitsuspartei Eesti 200 on aga veelgi suuremas mõõnas – nende toetus oli veebruaris 2,6 protsenti.

Parempoolsete toetus püsib Kantar Emori küsitlustes endiselt üle valimiskünnise ja oli veebruaris kuus protsenti.

Valitsuskoalitsioonierakondade summaarne reiting (30 protsenti) on nüüd kaks korda väiksem opositsioonierakondade omast (60 protsenti).

Roheliste, ERK ja erakonna Koos toetus oli kõigil veebruaris üks protsent.

Toetused koos "ei oska öelda" vastajatega

Oma eelistust ei osanud veebruaris välja tuua 26 protsenti küsitlusele vastajatest (jaanuaris 28). Kui neid vastanuid arvesse võtta, siis toetas Isamaad 22 protsenti, Keskerakonda, EKRE-t ja Reformierakonda kõiki 11 protsenti ning SDE-d 10 protsenti. Parempoolsete reiting oli valimiskünnise piiril ehk viis protsenti.

Eesti 200 toetus oli koos eelistuseta vastajatega küsitluses kaks, rohelistel samuti ERK-il erakonnal Koos alla protsendi.

Eestlastest vastajate seas oli suurima toetusega Isamaa, mida toetas 35 protsenti. Reformierakonna ja EKRE toetus oli mõlemal 17 protsenti, SDE-l 13, Parempoolsetel kaheksa ja Keskerakonnal viis protsenti.

Eesti 200 toetus oli eestlastest valijate seas kolm protsenti.

Muust rahvusest vastajate seas kogus Keskerakond 62 protsenti toetust (jaanuaris 51 protsenti).

SDE toetus oli selles valijarühmas 16, EKRE-l kaheksa, Isamaal ja erakonnal Koos mõlemal neli protsenti.

Reformierakonda toetas muust rahvusest valijatest 2,5 ja Eesti 200 vaid 0,6 protsenti.

Tallinnas on kindlalt esikohal Keskerakond

Selle sügise kohalikke valimisi silmas pidades oli Eesti suurimas omavalitsuses suurim toetus Keskerakonnal, mille reiting oli veebruaris 30 protsenti (jaanuaris 26 protsenti). Tallinna valijate eelistustes järgnesid Isamaa 17, Reformierakond 15, SDE 13 ja EKRE 11 protsendiga.

Parempoolsete reiting Tallinnas oli veebruaris seitse ja Eesti 200-l kolm protsenti. Sama suur oli ka erakonna Koos toetus, Eestimaa Rohelisi toetas üks protsent pealinlastest.

Keskerakond oli suurima toetusega lisaks Tallinnale ka Ida-Virumaal, muudes Eesti regioonides oli esikohal Isamaa.

Kantar Emor küsitles veebi- ja telefoni teel 13.–19. veebruarini 1612 valimisealist kodanikku üle Eesti. Antud valimi suuruse juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,2 protsenti. Lähemalt saab toetustest eri vastajarühmade seas lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.

Kell 11 kommenteerivad ERR-i portaali erisaates värskeid reitingutulemusi Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Indrek Kiisler.