Harju maakohus mõistis kolmapäeval Martin Repinski usalduse kuritarvitamises, kelmuses ja omastamises õigeks. Kelmuse episood puudutas riigikogu poolt hüvitatud üürikulusid, mille kohta märkis maakohus, et kriminaalkohus ei saa parandada riigikogu liikme staatuse seaduse ning riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamise korra sõnastuslikke ja sisulisi puudusi, kritiseerides seega seaduse üldsõnalisust.

Kivimägi sõnul ei peaks kohus oma otsustamatust põhjendama puudustega seaduses.

"Mind häirib kohtu ootus detailse regulatsiooni järele. Üldine põhimõte pigem on ju see, et me ei peaks seadustes liiga palju asju üle reguleerima. Ja nüüd selles kaasuses kohus ootab, et me kirjutame väga detailselt iga pisiasja seaduse tasandil sisse, et mismoodi, mida, kus, kuidas, kellega, mis värvi autoga või mida iganes. Minu arvates on see põhjendamatu ootus. Pigem peaks julgema tõlgendada seadust, nende eesmärki silmas pidades, oluliselt jõulisemalt, on minu arusaam," lausus Kivimägi.

Kivimägi märkis ka mullu kevadel riigikogu endise liikme Urmas Reitelmanni kuluhüvitiste eest tankimise juhtumit kommenteerides, et seadusi ei peaks ilmtingimata muutma, sest sellega seataks põhjendamatud piirangud kuluhüvitisi korrektselt kasutavatele riigikogu liikmetele.

"Me ei tohi üle reguleerida isegi nii sensitiivseid küsimusi, nagu on kuluhüvitised. On ikkagi üldised põhimõtted, mida peab järgima, ja kui neid järgitud ei ole, on ikkagi kohtul õigus otsuseid langetada. Selles mõttes on kohus läinud lihtsama vastupanu teed – et tahaks küll ja saame aru küll, aga näed, regulatsioon ikkagi nii üheselt ei ütle seda. Minu arvates see on see siiski põhjendama ootus, kohtul oleks olnud ruumi sisulist hinnangut anda ka praeguse regulatsiooniga rohkem kui küll. Pigem on need otsitud põhjused mitte otsust langetada," lausus Kivimägi nüüd.

Seadus võib siiski minna muutmisele

Maakohus märkis oma otsuses, et riigikogu liikmete üürikulude hüvitamise täpsemate tingimuste kehtestamine on seadusandja, mitte kriminaalkohtu pädevuses, mida võib tõlgendada kui kaudset soovitust.

Kivimägi ei välistanud, et riigikogu liikme staatuse seadus võib minna muutmisele.

"Need regulatsioonid on ju pikka aega kehtinud ja aeg on muutunud ja inimesed on muutunud nutikamaks ja on tekkinud uusi ideid ja mõtteid, mismoodi, kuidas. Loomulikult saab ka regulatsiooni paremaks teha, aga ma liiga palju sellele siiski panustada ei tahaks," ütles ta.

"Ma ei välista, et me selle regulatsiooni nii-öelda laua peale võtame, aga nende regulatsioonide muutmine on ka (keeruline). Need on asjad, kus eeldatakse parlamendis esindatud erakondade konsensust. See muutmine ei ole lihtne, igaühel on mingi oma argument, oma põhjendus," lisas ta.

Kuivõrd maakohtu otsus ei ole veel jõustunud ning tõenäoliselt kaevatakse otsus edasi, tuleb Kivimäe sõnul lõplik otsus ära oodata ning siis asuda mõtlema, kas seadust on vaja muuta või ei.

"Ma arvan, et selle selle pinnalt me teeme järeldused, et kas peame seda regulatsiooni muutma või mitte. Minu arvates on see natuke otsitud põhjus, et mitte langetada sisulist otsust, eriti lähtudes seaduse eesmärgist ja üldisest põhimõtetest," lausus ta.

Kivimägi sõnul on lõpuks ikkagi iga parlamendisaadiku enda otsustada, mismoodi ta käitub.

"On mingid lihtsalt põhimõtted, mida peaks selgelt järgima. Kui isegi ükskord pead oma oma taskust selle sõidu kinni maksma, siis ei ole see mingisugune üle jõu käiv koormus ühe riigikogu liikme jaoks. Jah, need reeglid on ka minu hinnangul natuke lõdvad, võiks olla veidi karmimad, aga veel kord – ka üleregulatsiooni ma ei poolda," lausus ta.

"Kui keegi ikka väga tahab paha teha, siis ta ikka mingi võimaluse leiab, aga eks see kitsendaks neid võimalusi, kui me tõmbame regulatsioone koomale. Aga see ei tohi muutuda ka liialt ahistavaks," lisas Kivimägi.

Kui lähebki seaduse muutmiseks, peab algatus tulema riigikogu liikmete poolt.