Prokuratuur selgitas, et süüdistus kelmuses seisneb selles, et töötades riigikogu liikmena esitas Repinski taotluse hüvitada tema elukoha üürikulu, kuid süüdistuse kohaselt ta tegelikult kuluhüvitise taotlusesse märgitud aadressil ei elanud ega tasunud selle aadressiga seotud üüri. Nii tekitas ta süüdistuse kohaselt 2021. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta märtsini riigikogu kantseleile 12 119 eurot kahju.

Prokuratuuri sõnul oli Repinski kasutuses ka riigikogu liikme tööga seotud kütusekulude hüvitamiseks kütusekaart. Süüdistuse kohaselt ostis ta ise ja lubas ka teistel osta 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta aprillini kütusekaardiga kokku 459 liitrit diislit, mis ei olnud riigikogu liikme tööga seotud.

Usalduse kuritarvitamise süüdistus seisneb selles, et töötades Jõhvi vallavanemana määras Repinski 2019. aasta märtsis kolmele omal soovil teenistusest lahkunud ametnikule põhjendamatult lahkumishüvitised. Jõhvi valla ametiasutuste palgajuhendis ei olnud omal soovil teenistusest lahkuvatele ametnikele lisahüvitist ette nähtud, kuid süüdistuse järgi määras ta kolmele ametnikule selle kuue kuupalga ulatuses. Sellega põhjustas ta süüdistuse järgi vallale 52 984 eurot kahju.

Riigiprokurör Alan Rüütel kommenteeris, et riigikogu liikmete kuluhüvitised on privileeg, mille kasutamine peab olema läbipaistev ja aus. "Riigikogu liikmed tohivad kuluhüvitisi kasutada vaid tööga seotud põhjendatud kulude hüvitamiseks. Kogutud tõendid viitavad prokuratuuri hinnangul sellele, et endine parlamendisaadik kasutas kuluhüvitisi teadlikult ka enda varalise seisu parandamiseks. Samuti tuli Martin Repinskil Jõhvi vallavanemana seista hea selle eest, et ta järgiks valla varalisi huve, kuid süüdistuse kohaselt põhjustas ta vallale põhjendamatuid lisakulusid. Prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse, et kohus saaks pärast kõikide tõendite hindamist jõuda õiglase otsuseni," ütles Rüütel.

Kriminaalasjas on Jõhvi vallavalitsus esitanud Repinski vastu 93 458 euro suuruse tsiviilhagi, riigikogu kantselei on esitanud 12 701 euro suuruse tsiviilhagi.

Kui kelmuse on toime pannud ametnik, võib kohus süüditunnistamisel karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega, ametniku toime pandud omastamises ja usalduse kuritarvitamises süüditunnistamisel võib kohus karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Repinski eitab süüd

Martin Repinski ütles rus.err.ee'le, et ei tunnista end süüdi.

"Mida ma oskan kõigi nende süüdistuste kohta öelda? Ma ei saa aru, miks riik raiskab oma ressursse sellistele teemadele. Ma ei tunnista end süüdi ja ma ei saa aru, miks seda kõike tehakse. Õigusriik, kõike otsustab kohus. See lugu on veninud päris pikaks. Nüüd on see kohtusse antud. Nüüd esitame advokaadiga oma tõendid süütuse kohta," ütles ta.

Repinski kaitsmisega tegeleb advokaat Küllike Namm.

Repinski valiti kahel korral riigikokku ja oli parlamendi liige kuni 2023. aasta märtsini. Ta töötas Jõhvi linnapeana aastatel 2018 ja 2019 ning töötas lühikest aega põllumajandusministrina (2016). Ta oli Keskerakonna liige 2004. kuni 2013. aastani ja 2015. kuni 2022. aastani.