Sõja 1094. päev: Deepstate: Vene väed püüavad Kurskis hävitada Ukraina logistikat

Deepstate: Vene väed üritavad Kurski oblastis hävitada Ukraina logistikat. Ukraina lõunaosas asuvas Zaporižžja oblastis sai neljapäeva õhtul Venemaa õhurünnakus surma inimene, teatasid võimuesindajad. Zelenski ja Kellogg arutasid julgeolekutagatisi.
Oluline reedel, 21. veebruaril kell 20.52:
- Venemaa ründas öösel Ukrainat 160 drooniga;
- Waltz: Zelenski lõpetagu solvangud ja kasutagu USA pakutud võimalust;
- Deepstate: Vene väed üritavad Kurski oblastis hävitada Ukraina logistikat;
- Ukraina lõunaosas sai Venemaa õhurünnakus surma inimene;
- Zelenski ja Kellogg arutasid tõhusaid julgeolekutagatisi;
- Meloni arutas Trudeauga olukorda Ukrainas;
- Stubb ja Zelenski pidasid telefonivestluse;
- Axios: USA on uuendanud Ukraina maavarade lepingu projekti;
- Hiina välisministri hinnangul on Ukrainas avanemas rahuaken;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1280 sõdurit.
Valge Maja: Ukraina allkirjastab lähiajal maavaraleppe USA-ga
Valge Maja väitis reedel, et Ukraina allkirjastab lähiajal leppe, mis annab Washingtonile ligipääsu riigi maavaradele; nimetatud ettepaneku lükkas varem president Volodõmõr Zelenskõi tagasi, kuna see ei pakkunud piisavalt julgeolekutagatisi.
"Vaadake, asi on nii, president Zelenskõi kavatseb selle leppe allkirjastada ning te näete seda väga lühikese aja pärast, ja see on hea Ukrainale," ütles Trumpi riikliku julgeoleku nõunik Michael Waltz pealinna Washingtoni lähistel konservatiivide poliitkomiteede konverentsi (CPAC) osalistele.
Trump ei tähtsaks Zelenski osalust Ukraina kõnelustel
USA president Donald Trump ütles reedel, et ei pea tähtsaks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski osalust läbirääkimistel, mille eesmärk on lõpetada Venemaa sõda Ukrainas.
"Ma ei arva, et tema osalemine kohtumistel on väga oluline. Ta on seal olnud kolm aastat. Ta teeb kokkulepete sõlmimise väga raskeks," seletas Trump Fox Newsile.
Kiiev ja Euroopa on kurtnud kõrvalejäämise üle pärast seda, kui Trump alustas Moskvaga kõnelusi sõja lõpetamise üle, mis sai alguse Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal.
Venemaa ja USA juhtivad diplomaadid kohtusid selle nädala alguses Saudi Araabias, et rääkida relvarahust ilma Kiievi osaluseta.
Pinged Kiieviga kasvasid veelgi, kui vabariiklasest president nimetas Zelenskit diktaatoriks ja väitis ekslikult, et Ukraina on sõja algatanud.
"Ta kurdab, et ei osale kohtumisel, mida me peame Saudi Araabias, et üritada rahu vahendada," ütles Trump reedel antud intervjuus.
"Ta on olnud kolm aastat kohtumistel ja midagi pole ära tehtud," seletas Trump.
Venemaa ründas öösel Ukrainat 160 drooniga
Venemaa ründas öösek Ukrainat 160 drooniga, Ukraina väed tulistasid alla neist 87 drooni, 70 läks kahju tekitamata kaduma, teatasid Ukraina õhujõud.
"Kella 8.00 seisuga kinnitati 87 Shahed ja muud tüüpi droonide allatulistamist Harkivi, Poltava, Sumõ, Tšernihivis, Tšerkassõ, Kiievi, Kirovohradi, Žõtomõri, Vinnõtsja, Dnipropetrovski, Zaporižžja, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis," seisis teates.
Samuti teatati, et 70 vaenlase peibutusdrooni läks kahju tekitamata kaduma.
Vaenlase rünnaku tagajärjel said kannatada Odessa, Kiievi, Poltava ja Harkivi oblast.
Waltz: Zelenski lõpetagu solvangud ja kasutagu USA pakutud võimalust
USA riikliku julgeoleku nõunik hoiatas Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit, et see lõpetaks solvangud president Donald Trumpi aadressil. Reedel suurenes surve, et Zelenski allkirjastaks vastutasuks Washingtoni abi maavaralepingu.
Teadaolevalt tahab Washington 50 protsenti kõigist Ukraina maavaradest, sealhulgas mineraalid, nafta ja gaas, samuti aga osalust sadamates ja muus kriitilises taristus läbi ühiste investeerimisfondide. Lepingu esialgse variandi on Zelenski tagasi lükanud.
Zelenski hoiatas neljapäeval, et Trump on langenud Venemaa desinformatsiooni mõju alla, samal ajal kui USA president nimetas oma Ukraina ametikaaslast eelnevalt "ilma valimisteta diktaatoriks".
"Teatud retoorika, mis tuli Kiievist, ja president Trumpi solvamine olid vastuvõetamatud," ütles USA riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz neljapäeval Valges Majas toimunud pressikonverentsil.
"President Trump on ilmselgelt väga pettunud president Zelenskis, et ta ei ole tulnud laua taha, et ta ei ole olnud valmis kasutama seda võimalust, mida me talle pakkusime", ütles Waltz.
Zelenski vastaste sõnumitega oli varem liitunud ka Trumpi toetaja tehnoloogiamiljardär Elon Musk.
Keset seda sõnasõda kinnitas Zelenski neljapäeval siiski, et pidas Kiievis USA Ukraina ja Venemaa erisaadiku Keith Kelloggiga produktiivse kohtumise.
Deepstate: Vene väed üritavad Kurski oblastis hävitada Ukraina logistikat
Vene väed sihivad aktiivselt Ukraina ja Kurski oblasti vahelisi logistikamarsruute, andes tulelööke kõigele, mis Sumõ oblastist Kurski suunas liigub kirjutavad Deepstate'i sõjaanalüütikud sotsiaalmeedias.
Deepstate'i teatel on praegu kõige ohtlikum lõik Pysarivka-Yunakivka, kus venelased kasutavad FPV droone ja suurtükiväge.
Analüütikud teatavad, et Vene väed on täielikult okupeerinud Sverdlikove asula ja jätkavad survet Kurski oblastis lääne suunas Ukraina kaitsejõudude üksuste vastu.
"Vaenlase jaoks jääb logistika ilmselgeks ja tuttavaks sihtmärgiks," kirjutavad analüütikud. "Paraku on neil marsruutidel tulejuhtimine õnnestunud ja nüüd püütakse lääneosast edasi liikudes aktiivselt füüsilist kontrolli saavutada. See toob juba praegu kaasa ebameeldivaid tagajärgi ja võib tulevikus muutuda tõsiseks probleemiks."
Ukraina lõunaosas sai Venemaa õhurünnakus surma inimene
Ukraina lõunaosas asuvas Zaporižžja oblastis sai neljapäeva õhtul Venemaa õhurünnakus surma inimene, teatasid võimuesindajad, kelle informatsiooni vahendas uudistekanal Ukrinform.
Oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Ivan Fedorovi täpsustuse kohaselt hukkus Huliaipole asulas õhulöögis 53-aastane mees.
Lööklaine ja praht kahjustasid osaliselt mitmeid eramaju.
Ukrinformi andmetel ründas vaenlane enne seda ründedrooniga Zaporižžja lähedal asuvat Bilenke küla, kus kannata sai üks inimene.
Zelenski ja Kellogg arutasid tõhusaid julgeolekutagatisi
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi arutas kohtumisel USA Ukraina ja Venemaa erisaadiku Keith Kelloggiga tõhusaid julgeolekutagatisi Ukrainale ja sõjavangide kodumaale tagasitoomist, vahendas uudistekanal Ukrinform.
Zelenski sõnul pakkus Ukraina välja ka kiireima ja konstruktiivseima tee püsiva rahu saavutamiseks.
Ukraina president kommenteerist kohtumist sotsiaalmeedias.
"Mul oli tulemuslik kohtumine kindral Kelloggiga – hea arutelu, mis sisaldas palju olulisi üksikasju. Olen Ühendriikidele tänulik kogu abi ja kahepoolse toetuse eest Ukrainale ja Ukraina rahvale. Meile – ja kogu vabale maailmale – on oluline, et Ameerika tugevust tuntaks. Meil oli üksikasjalik vestlus olukorrast lahinguväljal ja sõjavangide kojutoomisest," rääkis Zelenskõi.
Zelenski rõhutas, et Ukraina on selle sõja esimesest hetkest peale rahu otsinud ning rahu tuleb muuta tugevaks ja püsivaks, et Venemaa ei saaks kunagi agressiooniga tagasi pöörduda.
"Ukraina on valmis tugevaks, tõhusaks investeerimis- ja julgeolekulepinguks Ühendriikide presidendiga. Oleme välja pakkunud kiireima ja konstruktiivsema viisi tulemuste saavutamiseks. Meie meeskond on valmis töötama 24/7. Edu ühendab meid kõiki. Tugevad Ukraina ja USA suhted toovad kasu kogu maailmale," sõnas Zelenski.
Ühtlasi tänas Zelenski erisaadik Kelloggi ühise töö eest oluliste tulemuste saavutamiseks.
Meloni arutas Trudeauga olukorda Ukrainas
Itaalia peaminister Giorgia Meloni pidas neljapäeval telefonivestluse oma Kanada kolleegi ja juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 esimehe Justin Trudeauga, kus arutati olukorda Ukrainas, vahendasid uudisteagentuurid ANSA ja Ukrinform.
Meloni toonitas vestluse käigus, kui oluline on teha kõik võimalik, et saavutada Ukrainas õiglane ja kestev rahu.
"Pärast arvamuste vahetamist rahvusvahelise poliitika olulisemate küsimuste ja Ukraina aset leidnud viimaste arengute üle kinnitas Meloni, et Itaalia prioriteet on sama, mis ülejäänud Euroopa, Atlandi alliansi (NATO) ja Kiievi jaoks ehk teha kõik võimalik konflikti peatamiseks ja rahu saavutamiseks," teatas Itaalia peaministri ametkond.
Samuti meenutas Meloni Itaalia valitsuse kodulehel avaldatud pressiteate kohaselt, et just Lääne toetus koos Ukraina julguse ja vankumatusega lõi tingimused, mis võimaldavad täna rääkida võimalikust rahulepingust.
"Itaalia töötab koos USA ning Euroopa ja Lääne partneritega püsiva rahu nimel Euroopas, mis nõuab Ukrainale reaalseid ja tõhusaid julgeolekugarantiisid," sõnas Meloni.
Kanada peaminister Justin Trudeau kinnitas samuti, et tema riik toetab jätkuvalt tugevalt Ukrainat sõjas Venemaa sissetungi vastu.
Trudeau on korduvalt toonitanud, et Ukraina peab olema osaline mistahes läbirääkimistel oma tuleviku üle.
"Kanada ja valdava enamiku meie liitlaste jaoks on aluspõhimõte – mitte midagi Ukraina kohta ilma Ukrainata," ütles Trudeau.
Stubb ja Zelenski pidasid telefonivestluse
Soome president Aleksandr Stubb vestles neljapäeval telefoni teel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, teatas kohalik meedia.
"Arutasime Soome toetust Ukrainale ja võimalikke samme püsiva ja õiglase lahenduse leidmiseks Venemaa agressioonisõjas," kirjutas Stubb sotsiaalmeedias.
Ka Zelenski kommenteeris kohtumist
Zelenski teatas neljapäeval, et pidas vestluse Stubbiga, mis oli hea ja konstruktiivne, vahendas uudisteagentuur STT.
Zelenski sõnul arutasid presidendid muu hulgas julgeolekutagatisi, relva- ja laskemoonavarusid ning investeeringuid Ukraina kaitsetööstusesse.
"Olen Soomele tänulik sihikindluse ja vankumatu toetuse eest," ütles Zelenskõi.
Zelenski vestles neljapäeval ka Taani peaministri Mette Frederikseniga.
Axios: USA on uuendanud Ukraina maavarade lepingu projekti
USA president Donald Trumpi administratsioon andis Ukrainale üle kaevanduslepingu täiustatud projekti pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski lükkas esialgse ettepaneku tagasi, vahendas neljapäeval meediaväljaande Axiose artiklit uudistekanal UNIAN.
Axios kirjutas teemal viidates Ukraina ja USA ametnikele ning kolmele asjaga kursis olevale allikale.
Märgitakse, et praegu tundub kokkuleppe saavutamine tõenäolisem.
Üks allikatest teatas, et mitmed Zelenski abid soovitasid tal uuendatud pakkumisele alla kirjutada, et vältida edasist vastasseisu Trumpiga ja lubada Ühendriikide presidendil leppega õigustada valijatele USA edasist toetust Ukrainale.
"Viimast eelnõu on oluliselt täiustatud ja see vastab Ukraina seadusandlusele," ütles allikas.
"Need on läbirääkimised. Ukraina tahab pidada läbirääkimisi maavarade üle ja seega me räägime sellest," seletas Valge Maja pressiesindaja.
Teadaolevalt tahab Washington 50 protsenti kõigist Ukraina maavaradest, sealhulgas mineraalid, nafta ja gaas, samuti ka osalust sadamates ja muus kriitilises taristus läbi ühiste investeerimisfondide.
Veebruari algul ütles Trump, et tahab sõlmida Ukrainaga leppe haruldaste muldmetallide kaevandamise kohta vastutasuks sõjalise abi jätkamisele. Hiljem väitis Trump, et Kiiev jäi 500 miljardi dollarilise maavaraleppega sisuliselt nõusse.
USA rahandusminister Scott Bessent andis läinud nädalal Kiievit külastades Zelenskile üle Ukraina ja USA maavaraleppe mustandi. Zelenski teatas aga, et ei allkirjasta lepet, kui see ei sisalda julgeolekutagatisi.
Hiina välisministri hinnangul on Ukrainas avanemas rahuaken
Hiina välisminister rääkis teemal tööstusriikide ühenduse G20 kolleegidega.
"Hiina on täheldanud, et üleskutsed rahuläbirääkimisteks on viimasel ajal sagenenud ja aken rahule on avanemas," sõnas Wang kohtumisel peetud kõnes, mille avaldas reedel välisministeerium.
"Hiina toetab kõiki jõupingutusi rahu saavutamiseks, mille hulgas seda hiljutist konsensust, mis USA ja Venemaa vahel saavutati," rääkis Wang.
"Loodame, et kõik asjaosalised suudavad leida jätkusuutliku ja püsiva lahenduse, mis lahendab kõigi mured," lisas minister.
USA president Donald Trump taotleb Ukraina kolm aastat kestnud konflikti kiiret lahendamist. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris oma riigi väljajätmist Saudi Araabias aset leidnud kohtumiselt Venemaa ja USA esindajate vahel, mis kestis üle nelja tunni.
Pärast seda, kui Moskva alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, on Peking püüdnud kujutada end konflikti neutraalse osapoolena. Lääneriigid, sealhulgas USA, on toetanud Ukrainat ja kritiseerinud Hiina keeldumist Venemaad hukka mõista.
Ukraina president Zelenski ei välistanud nädala alguses antud usutluses Hiina osalemist rahukõnelustel, kuid märkis, et läbirääkimiste laua taga peaksid olema vaid need, kes suudavad võtta vastutuse julgeolekutagatiste, abistamise ja Venemaa agressiooni peatamise eest.
Nagu vahendas agentuuri Interfax-Ukraina korrespondent, küsiti riigipealt esmaspäeval Araabia Ühendemiraatide visiidile järgnenud videovestluses ajakirjanikega, kas ta on valmis kaaluma Hiinat rahuläbirääkimiste laua taga.
"Hiinasse puutuvalt. Vaadake, me oleme alati öelnud, et oleme valmis tõsiste mängijate kohalolekuks. Kuid praegu on läbirääkimiste laua taga need, kes on valmis võtma vastutuse nii julgeolekutagatiste ja abistamise kui ka Putini peatamise ja Ukraina taastamisse investeerimise eest," vastas Zelenski.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1280 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 864 860 (võrdlus eelmise päevaga +1280);
- tankid 10 146 (+12);
- jalaväe lahingumasinad 21 130 (+18);
- suurtükisüsteemid 23 462 (+52);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1295 (+4);
- õhutõrjesüsteemid 1080 (+2);
- lennukid 370 (+0);
- kopterid 331 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 26 156 (+135);
- tiibraketid 3064 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 38 104 (+143);
- eritehnika 3753 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Valner Väino, Karl Kivil
Allikas: BNS/The Kyiv Independent/Deepstate/Unian/Ukrainska Pravda