Praegused valitsusparteid sotsiaaldemokraadid ja rohelised ning valitsusest lahkunud liberaalid kaotavad positsioone. Valimiste olulisimad teemad on immigratsioonipoliitika ja Euroopa suurima majanduse kiratsemine.

Valimiskampaania enim räägitud teemaks tõusis migratsioon, seda paljuski mitmete traagiliste rünnakute tõttu, mille taga olid asüülitaotlejad. Mannheimi, Solingeni, Magdeburgi, Aschaffenburgi ja Müncheni rünnakud – pussitamised või autoga rahvahulka sõitmised on sakslastel värskelt meeles ja kõik parteid on teinud ettepanekuid immigratsiooni ja varjupaiga andmise reeglite karmistamiseks, rohelised ja sotsiaaldemokraadid leebemalt, liberaalid ja kristlikud demokraadid karmimalt ning AfD kõige resoluutsemalt.

Teine suur teema on majanduskriis. Saksa majandus on olnud kaks aastat languses, selle põhjustena on nimetatud tööstust raskesse olukorda pannud kõrgeid energiahindu, nappe investeeringuid taristusse ja digitaliseerumisse, liigset bürokraatiat ja Hiina ettevõtete pakutavat konkurentsi.

Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), kantslerikandidaat Friedrich Merz

Valimiste suursoosik on Kristlik-Demokraatlik Liit eesotsas Friedrich Merziga. 69-aastane Merz jõudis oma aja ära oodata, olles Angela Merkeli ajal viimase rivaalina sunnitud tipp-poliitikast kõrvale jääma. Merz esindab CDU ettevõtjasõbralikku liberaalsemat tiiba. Tema valimisloosung on – maa, mille üle
saame taas uhked olla. Ta on lubanud piirata immigratsiooni piirikontrolli ja tõhusama väljasaatmissüsteemiga ning turgutada majandust kulude kärpimise, maksude langetamise, elektri hinna allatoomise, digitaliseerimise ja bürokraatia vähendamisega. Samuti on ta lubanud suurendada abi Ukrainale.

CDU toetus on arvamusküsitluste järgi praegu 30 protsendi juures ehk ootus konservatiivide ja Friedrich Merzi suhtes on sakslaste hulgas praegu suur. Samamoodi ootab Euroopa, et maailmajao suurim riik praegusel kriitilisel ajal kiiresti tegusa juhi saaks.

Alternatiiv Saksamaale (AfD), kantslerikandidaat Alice Weidel

Paremradikaalne AfD kütab kirgi, niivõrd kui neil on pühendunud toetajaid, näib neil olevat ka vastaseid, kes nende vastu võitlevad. Ühtlasi on nad mõneti ootamatul moel leidnud kirglikud toetajad teiselt poolt Atlandi ookeani USA uue juhtkonna näol.

Kuigi nende võimu lähedale pääsemise šansid on väiksed, sest teised parteid nendega koostööd teha ei soovi, kujunevad valimised nende jaoks siiski ilmselt väga edukaks. Kui arvamusküsitlused paika peavad, siis saab AfD ligikaudu 20 protsenti häältest ehk iga viies sakslane annab oma toetuse just neile, nii suurendab AfD oma kohtade hulga parlamendis kahekordseks.

AfD lubab piiride kinnipanemist ja sisserändajate massilisi väljasaatmisi. Majanduses soovib AfD maksude vähendamist, sealhulgas CO2 maksu lõpetamist ja lahkumist Euroopa Liidu kliimapoliitikast ning loobumist keeldudest sisepõlemismootoritele ja õli- ning gaasiküttesüsteemidele. Tuulikud tuleks
maha tõmmata.

Ühtlasi soovib erakond lahkuda eurotsoonist ja Euroopa Liidust, lõpetada Ukrainale relvade andmise, lõpetada Venemaale kehtestatud sanktsiooni ja naasta vene gaasi juurde.

Nende kantslerikandidaat on 46-aastane Alice Weidel, kes ei sobi millegi poolest paremradikaalide stereotüüpi. Tegemist on endise finantsanalüütikuga ja naisega, kes on abielus Sri Lankal sündinud šveitslannaga, ta elab osaliselt Šveitsis ja tema esinemisstiil on rahulikum ja mõõdukam nii mõnedestki parteikaaslastest. Weidelit on tema toetajad kampaania käigus tervitanud loosungiga "Alice Saksamaale" (Alice für Deutschland, mis kõlab sarnaselt keelatud natsiloosungile "Kõik Saksamaa heaks" (Alles für Deutschland).

Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), kantslerikandidaat Olaf Scholz

Saksamaal üsna ebapopulaarseks muutunud liidukantsler Olaf Scholz otsustas sellegipoolest ise sotsiaaldemokraatide esinumbrina valimistele minna, kuigi nii mitmedki tema parteikaaslased oleksid soovinud esinumbriks oluliselt populaarsemat kaitseministrit Boris Pistoriust. 66-aastane Scholz reklaamib end valimistel keskklassi kantslerina, kes pakub sisemist, välimist ja sotsiaalset turvalisust.

Majanduse turgutamiseks pakub Scholz uue spetsiaalse fondi loomist, samuti niinimetatud "Made in Germany" maksutagastusi Saksamaale investeerinud ettevõtetele, elektri hinna allatoomist ja vähem bürokraatiat. Ühtlasi soovivad sotsiaaldemokraadid vähendada makse, suurendada miinimumpalka, pakkuda lapsevanematele pooleteiseaastast vanemapuhkust ja tasuta lõunat igale lapsele.

Kuigi Saksamaa on Scholzi juhtimisel tõusnud USA järel suuruselt teiseks Ukraina toetajaks, on liidukantsler olnud viimastel aastatel pidevalt tule all, et ta ei ole teinud piisavalt palju, piisava otsustavusega ja piisavalt kiiresti ega kandnud liidri rolli moel, mis aidanuks Ukrainal sõda võita. Oma joont Ukraina aitamisel on Scholz lubanud ka jätkata ehk jätkata Ukraina toetamist, aga mitte saata
näiteks ukrainlaste palutud Tauruse rakette.

Rohelised, kantslerikandidaat Robert Habeck

Roheliste kaubamärk on jätkuvalt kliimapoliitika ja taastuvenergeetika. Seekord on nende kampaaniasõnumi rõhk sellel, et puhas energia peab olema ka soodne, selleks sooviksid rohelised vähendada energiamakse ja võrgutasusid.

Samas sai nende kantslerikandidaat 55-aastane majandusminister Robert Habeck valusa tagasilöögi plaani eest lõpetada gaasi ja õliga töötavate
küttesüsteemide kasutamine. Sellel oli oma osa ka kogu valitsuskoalitsiooni populaarsuse langusel. Majanduse turgutamiseks on roheliste hinnangul vaja teha mitmeid reforme ja selleks on plaanis luua eraldi fond ning võtta laenu.

Rohelised on olnud tugevad Ukraina toetajad ja Euroopa julgeoleku
eestkõnelejad ning see on jätkuvalt nende valimisprogrammi oluline tugisammas.

Võimalikud koalitsioonid

Parlamendiaritmeetika järgi saavad kristlikud demokraadid teha valitsuse tõenäoliselt kas sotsiaaldemokraatide või rohelistega või kui ühest partnerist jääb väheks, siis nende mõlemaga. Seda juhul kui peab lubadus hoiduda koostööst erakonnaga Alternatiiv Saksamaale.

Omajagu sõltub ka sellest, kes väiksematest parteidest ületavad viie protsendi künnise nõude ja saavad parlamenti sisse ja kes mitte, kuivõrd mitu parteid on üsna napilt selle piiri lähedal. Kui liberaalidel (FDP) õnnestub valimiskünnis ületada oleks just nemad esimene võimalik koalitsioonipartner konservatiividele, kuivõrd nende vaated on kõige lähedasemad. Samas, mida tugevama valimistulemuse teevad vasakradikaalid ehk Linke ja Sarah Wagenknechti Liit, seda väiksemaks jääb suurte parteide kohtade arv ja seda raskem on koalitsiooni
moodustada.

Samuti on sissepääsejate hulk oluline sellepärast, et mida suurem on parem- ja vasakradikaalide hulk Bundestagis, seda raskem on kokku saada kaks kolmandikku häältest põhiseaduse muutmiseks, mida võib vaja minna näiteks kuulsa võlapiduri süsteemi muutmiseks ja laenu võtmiseks kaitsekulude tõstmiseks.

Samas on Friedrich Merz võimalikud koalitsioonipartnerid kampaania käigus juba välja vihastanud flirdiga AfD-ga hääletusel migratsioonipaketi üle. Valimisdebattidel on Merz ja praegune kantsler Olaf Scholz välistanud ühiselt valitsemise, aga valimiskaotus võib lihtsalt viia Olaf Scholzi taandumiseni partei
juhi kohalt. Scholz ütles valimisdebatil siiski, et oleks valmis minema amatöörpiloodi Merzi juhitud lennukile ja Merz omakorda ütles, et julgeb minna amatöörsõudja Scholzi paati ja seda ka ilma päästevestita, sest ta oskavat hästi ujuda.

Valimispäev algab Saksamaal kell kaheksa hommikul ja lõppeb kell kuus õhtul ehk Eesti aja järgi kell seitse õhtul. Kohe seejärel on oodata ka lävepakuküsitluste tulemusi.