Oluline 23. veebruaril kell 22.34:

- Zelenski: Venemaa korraldas Ukraina vastu sõja suurima droonirünnaku;

- Jermak: Ukraina ala terviklikkuse osas ei saa olla kompromisse;

- Sikorski: Ukraina suudab Euroopa abi toel võidelda 2025. aasta lõpuni;

- Zelenski: Ukraina tootis mullu rohkem suurtükisüsteeme kui kogu NATO;

- Von der Leyen, Macron ja Starmer lubavad vankumatut toetust Ukrainale;

- Kiiev: Venemaa hõivatud aladel on 350 miljardi dollari eest olulisi maavarasid;

- Umerov: Ukraina uurib võimalikke alternatiive Starlinkile;

- Starmer esitab Trumpile karmi nõudmise;

- Valge Maja: Trump soovib kiirelt rahu Ukrainas;

- Meedia tegi kindlaks 95 000 hukkunud Vene sõduri nimed;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1080 sõdurit;

- Ukrainas hukkus mullu Venemaa rünnakutes 10 ÜRO töötajat.

Zelenski: Venemaa korraldas Ukraina vastu sõja suurima droonirünnaku

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul korraldas Venemaa ööl vastu pühapäeva seni suurima droonirünnaku, saates Ukrainasse üle 260 drooni. Zelenski mõistis rünnaku hukka ning kutsus Ukraina liitlasi olema ühtsed.

"Iga päev seisavad meie inimesed silmitsi terroriga taevast. Sõja alguse kolmanda aastapäeva eel saatis Venemaa Ukraina vastu 267 drooni. See on suurim rünnak pärast seda, kui Iraani droonid hakkasid ründama Ukraina linnu ja külasid," lausus ta.

Ukraina õhuväe sõnul lasti 138 drooni alla ning 119 kadusid radarilt peale seda, kui nende juhtimist segati elektrooniliselt. Õhuvägi lisas, et Venemaa ründas samal ööl Ukrainat ka kolme ballistilise raketiga.

Zelenski: Ukraina tootis mullu rohkem suurtükisüsteeme kui kogu NATO

Ukraina tootis eelmisel aastal 154 suurtükisüsteemi ehk rohkem kui kogu NATO, ütles pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski lausus Kiievis pressikonverentsil, et sel aastal tõuseb kodumaise relvastuse osakaal 50 protsendini.

Zelenski ütles, et eelmisel aastal tootis Ukraina 2,2 miljonit drooni ja 100 000 kaugmaadrooni. Sel aastal on plaanis toota neid veelgi rohkem.

Ta lisas, et eelmisel aastal panustas Ukraina oma riigi kaitse- ja operatsioonivõimesse 40 protsendi ulatuses ning nii Euroopa kui ka USA panus oli 30 protsenti.

"Sel aastal, ma arvan, oleme täpselt 50 protsendil," ütles Zelenski.

Sikorski: Ukraina suudab Euroopa abi toel võidelda 2025. aasta lõpuni

Ukraina suudab Venemaa vastu võidelda Euroopa abi toel kuni aasta lõpuni, ütles Poola välisminister Radoslaw Sikorski.

"Ukraina suudab Euroopa abi toel ise võidelda kogu selle aasta, ja ma arvan, et Putin peab sellega arvestama," ütles Sikorski CNN-ile antud intervjuus.

Küsimusele, mis ta arvab peale suhtlemist USA välisministri Marci Rubioga Ukrainale pakutavate julgeolekugarantiide kohta, vasta Sikorski, et parin garantii Ukraina jaoks on ukrainlaste pea miljoni sõduriga armee, mis on venelaste agressioonile suutnud vastu panna.

Umerov: Ukraina uurib võimalikke alternatiive Starlinkile

Ukraina uurib võimalikke alternatiive USA satelliidioperaatorile Starlink, kui Ühendriigid peaksid otsustama katkestada ukrainlaste ligipääsu selle teenustele, teatas pühapäeval Ukraina kaitseminister Rustem Umerov.

"Me juba teeme selles osas tööd. Alternatiivid on olemas. On lahendus, on alternatiiv," ütles Umerov Kiievis pressikonverentsil.

Von der Leyen, Macron ja Starmer lubavad vankumatut toetust Ukrainale

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles pühapäeval, et pidas sel nädalavahetusel kõnelusi Prantsuse ja Briti liidritega ning nad kõik lubavad vankumatut toetust Ukrainale täiemahulise sõja puhkemise kolmanda aastapäeva eel.

"Me arutasime meie vankumatut toetust Ukrainale, rahaliselt ja sõjaliselt," ütles von der Leyen telefonivestluste kohta Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ja Briti peaministri Keir Starmeriga.

"Jagasime uudiseid meie kontaktide kohta USA partneritega ja arutasime meie kontinendi kaitse- ja julgeolekuplaane," ütles ta ajal, mil Ühendriikide ja Euroopa pinged Ukraina konflikti ja NATO rahastamise üle on kasvamas.

Macron ja Starmer külastavad järgmisel nädalal Washingtoni, et pidada kõnelusi president Donald Trumpiga.

Kiiev: Venemaa hõivatud aladel on 350 miljardi dollari eest olulisi maavarasid

Ligi 350 miljardi USA dollari väärtuses Ukraina olulisi maavarasid on Venemaa hõivatud aladel, teatasid pühapäeval Ukraina võimud.

"Meil on teave, et kahjuks on umbes 350 miljardi dollari väärtuses neid elutähtsaid materjale ajutiselt okupeeritud aladel," ütles asepeaminister Julia Svõrõdenko Kiievis pressikonverentsil.

Washington on avaldamas Kiievile survet, et see nõustuks andma USA-le eelisligipääsu Ukraina maavaradele kompensatsiooniks rahalise abi eest, mida Ühendriigid on andnud toetuseks Venemaa agressiooni vastu.

Jermak: Ukraina ala terviklikkuse osas ei saa olla kompromisse

Ukraina jaoks ei saa olla kompromisse territoriaalse terviklikkuse ja sõjajärgsete julgeolekutagatiste küsimuses, teatas pühapäeval Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak.

"Meie jaoks ei saa olla kompromisse meie territoriaalse terviklikkusega," ütles ta foorumil "Ukraina. Aasta 2025".

Tema sõnul näeme praegu hetke, mil seda sõda on võimalik peatada.

"Ukrainlaste jaoks on aga väga tähtis, kuidas see sõda lõpeb, ukrainlaste jaoks on väga tähtis, milliseid konkreetseid garantiisid selle peatamise tagamiseks antakse, sest see on meie tulevik," ütles Jermak.

Kreml: Trumpi vaenulikkus Zelenski suhtes on mõistetav

USA riigipea Donald Trumpi vaenulikkus Ukraina president Volodõmõr Zelenski suhtes on arusaadav, ütles Kreml pühapäeval, viidates viimastel nädalatel Washingtoni ja Kiievi vahel puhkenud teravale sõnavahetusele.

"Zelenski teeb riigipea aadressil kohatuid märkusi. Ta teeb neid korduvalt," vahendas BNS Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnu riigitelevisioonile.

"Ükski president ei kannata sellist kohtlemist. Nii et tema (Trumpi) reaktsioon on täiesti mõistetav."

Vene presidendi Vladimir Putini ja USA riigipea Donald Trumpi dialoog on aga paljutõotav, ütles Kreml pühapäeval.

Nädala alguses kohtusid Vene ja USA kõrged ametnikud Saudi Araabias, et arutada suhete parandamist ja võimalusi Ukraina sõja lõpetamiseks.

"See on kahe erakordse presidendi dialoog. See on paljutõotav," ütles Peskov riigitelevisioonile.

Meedia tegi kindlaks 95 000 hukkunud Vene sõduri nimed

Üle 95 000 Ukrainas lahingutes hukkunud venelase nimed on BBC Venemaa teenistuse ja sõltumatu meediaväljaande Mediazona ühises uurimisprojektis kinnitatud, vahendas BBC.

Vene hukkunute nimekirja on alates 24. jaanuarist lisatud üle 5000 nime, kaotuste kohta on andmeid kogutud alates 2022. aasta veebruarist.

Kuigi projekt kinnitas üle 95 000 surmajuhtumi pärast seda, kui Venemaa alustas oma täismahulist sissetungi, arvatakse, et tegelik hukkunute arv on palju suurem.

Sõjaväeanalüütikud, kellega teadlased konsulteerisid, hindasid, et see nimekiri moodustab tõenäoliselt vaid 45–65 protsenti Venemaa ohvrite koguarvust.

Praeguses nimekirjas on 16 171 Venemaa süüdimõistetut, kes värvati karistuskolooniatest Ukraina vastu võitlema. Eesliinil hukkunud süüdimõistetute koguarv on tõenäoliselt palju suurem.

Teadlaste sõnul võivad vangid moodustada kolmandiku Venemaa sõjalistest kaotustest alates täismahulisest invasioonist.

Ukrainas hukkus mullu Venemaa rünnakutes 10 ÜRO töötajat

Ukrainas hukkus eelmisel aastal Venemaa rünnakutes 10 ÜRO töötajat, kes aitasid korraldada humanitaarabi jagamist, teatas pühapäeval ÜRO koordinaator Matthias Schmale.

"Kümme inimest sai surma ja 41 haavata, kahjuks. Need on humanitaartöötajad, kes töötavad ÜRO humanitaarreageerimise raames," ütles ta intervjuus Interfax-Ukrainale.

Schmale selgitas, et see arv ei sisalda andmeid kõigi 600 riikliku ja valitsusvälise organisatsiooni, vaid ainult nende kohta, mis teevad koostööd ÜRO humanitaarreageerimise süsteemis.

Ühendkuningriik toetab Ukraina osalemist läbirääkimistel

Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer tõstis panuseid enne järgmisel nädalal Washingtonis toimuvat ülitähtsat kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga, nõudes, et Ukraina peab olema Venemaaga rahulepingu sõlmimise läbirääkimiste keskmes.

Starmeri väljaütlemised on otseselt vastuolus USA presidendi eelmisel nädalal avaldatud kommentaaridega, pärinevad laupäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga peetud telefonikõnest. Kõnes ütles Starmer ka, et Ukraina suveräänsuse kaitsmine on Venemaa tulevase agressiooni ärahoidmiseks hädavajalik.

Downing Street tegi selgeks, et peaminister edastab karmi sõnumi neljapäeval Valges Majas Trumpiga kohtudes.

Starmer ütleb tõenäoliselt USA presidendile, et Ühendkuningriik tõstab oma kaitsekulutused 2,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist, mis on kooskõlas leiboristide valimismanifesti kohustusega.

Valge Maja: Trump võib teha rahukokkuleppe juba sel nädalal

USA president Donald Trump on väga kindel, et ta jõuab kokkuleppele Venemaa sõja lõpetamiseks Ukraina vastu, võimalik, et juba sel nädalal, ütles Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt 22. veebruaril ajakirjanikele.

Trump on korduvalt öelnud, et soovib läbi rääkida täiemahulise sõja kiire lõpetamise üle. Tema administratsiooni liikmed pidasid selle nädala alguses otsekõnelusi Venemaa ametnikega ja töötavad praegu selle nimel, et Ukrainaga sõlmida kriitiliste maavarade tehing.

"President ja tema meeskond on väga keskendunud läbirääkimiste jätkamisele selle sõja mõlema poolega konflikti lõpetamiseks ja president on väga kindel, et saame sellega sel nädalal hakkama," ütles Leavitt pärast 22. veebruaril toimunud konservatiivsete poliitiliste tegevuste konverentsi (CPAC).

USA riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz töötab terve nädalavahetuse ööpäevaringselt, et jõuda kokkuleppele ja lõpetada see konflikt Ukrainaga, ütles ta.

Trump ütles 22. veebruaril, et USA saab oma raha tagasi pärast seda, kui Ukraina nõustub kokkuleppega, mis annab Washingtonile juurdepääsu poolele oma tuludest kriitilistest loodusvaradest.

"Me saame oma raha tagasi, sest see pole lihtsalt õiglane," ütles Trump 22. veebruaril konservatiivse poliitilise tegevuse konverentsil (CPAC).

USA ja Ukraina on viimastel päevadel teinud intensiivset tööd ressursside lepingu muudetud versiooni üksikasjade väljaselgitamiseks pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski lükkas esialgse ettepaneku tagasi, kuna see ei paku konkreetseid julgeolekugarantiisid.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1080 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 867 180 (võrdlus eelmise päevaga +1180);

- tankid 10 168 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 21 151 (+12);

- suurtükisüsteemid 23 582 (+54);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1296 (+1); 

- õhutõrjesüsteemid 1081 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 26 428 (+117);

- tiibraketid 3003 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 38 334 (+91);

- eritehnika 3757 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.