Neljapäeval otsustas valitsus mitte korraldada aprillis plaanis olnud meretuuleparkide vähempakkumist, kus mereparkide arendajad oleks saanud esitada oma piirhinna, millest odavama elektri puhul oleks riik neile hinnavahe kinni maksnud kuni 65 euro ulatuses megavatt-tunni kohta. 20 aasta peale oli riik arvestanud toetusrahaks maksimaalselt 2,6 miljardit eurot.

Vaid päev enne valitsuse ootamatut otsust oli Enefit Green teatanud, et hakkab arendama Liivi lahe meretuuleparki rahvusvahelise investeerimisettevõttega Sumitomo Corporation ning et lepingu järgi müüakse Sumitomole 50 protsenti Liivi lahe meretuulepargi projektiettevõttest Liivi Offshore.

Enefit Green märkis veel kolmapäeval, et kavatseb koos Sumitomoga osaleda riigi korraldataval meretuuleenergia vähempakkumisel, nimetades vähempakkumist rahvusvaheliste finantseerijate ja tarnijate kaasamisel võtmetähtsusega sammuks.

Enefir Greeni juht Juhan Aguraiuja ütles ERR-ile, et valitsuse otsus seab riigi usaldusväärsuse kahtluse alla.

"On selge, et neljapäevane otsus seab kahtluse alla riigi poolt antavate lubaduste usaldusväärsuse. Samuti ei anna see kindlust ega julgust välisettevõtetele meie regiooni sisenemiseks – eriti olukorras, kus varasemalt välja öeldud lubadusi muudetakse," lausus ta.

Küsimusele, kas Sumitomo võib sõlmitud lepingust nüüd taganeda, vastas Aguraiuja, et Sumitomo näeb Liivi lahe meretuulepargi projekti ühe turu silmapaistvama projektina, kuid välisinvestorite jaoks on investeerimiskindluse tagamine võtmetähtsusega,

"Investeeringud energeetikas on pikaajalised ja vajavad osalist tulukindlust. Meretuuleparki ei saa Eestis täielikult turuhinna vastu ehitada, kuna siin puuduvad nii suured elektritarbijad, kes vajalikus mahus elektrimüügilepinguid sõlmida suudaks," lausus Aguraiuja.

Aguraiuja sõnul on Eesti energiatootmise suurendamiseks ja energiasõltumatuse tagamiseks meretuuleenergia arendamine ainus kindel samm. "Vähempakkumise edasilükkamisega kaotame riigina väärtuslikku aega," nentis ta.

Enefit Green on öelnud, et Liivi lahe meretuulepark peaks plaanide järgi valmima 2032. aastaks.

Utilitas: loodame saada valitsuselt selgust plaanide kohta

Utilitasel on plaanis rajada Kihnu saarest kümmekond kilomeetrit lääne poole Saare-Liivi meretuulepark.

Utilitas Windi juht Rene Tammist ütles ERR-ile, et nad olid arvestanud sellega, et vähempakkumise väljakuulutamine toimub kevadel ning pakkumiste esitamise tähtaeg on seatud suve lõppu. Valitsuse otsuse tõttu nad oma plaane riiulisse siiski ei tõsta.

"Oleme oma ettevalmistusi vastavalt planeerinud, et tagada tugev ja konkurentsivõimeline pakkumine. Meie jätkame oma arendusprotsessidega ja loodame saada valitsuselt lähiajal selgust edasiste plaanide ja ajakava kohta," lausus Tammist.

Tammisti sõnul on valitsusel endiselt võimalik astuda vajalikud sammud, et taastuvenergiavõimsused valmiksid õigeaegselt ehk vastavalt seadusesse kirjutatud sihtidele. Seaduse järgi peaks Eestis toodetama aastal 2030 sama palju taastuvenergiat, kui on siinne tarbimine.

Varem on nii Aguraiuja kui ka Tammist ERR-ile öelnud, et see eesmärk ei pruugi olla täidetav.

"Tuuleenergia arendamine vajab terviklikku käsitlust – oluline on arendada nii maismaa- kui ka meretuuleparke paralleelselt," ütles Tammist.

Kliimaminister Yoko Alender ütles neljapäeval, et kliimaministeerium jätkab meretuuleparkide vähempakkumiste tingimustes läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, samal ajal uuritakse, milliseid toetusvõimalusi pakub Euroopa Liit.

Kliimaministeeriumi hinnangul suudetakse meretuulepargid siiski senises ajakavas 2033. aasta lõpuks rajada.  

Maatuuleparkide vähempakkumisega minnakse edasi, nagu varem plaanitud. Maatuuleparkide puhul maksab riik plaani järgi megavatt-tunni kohta maksimaalselt 25 eurot hüvitist.