Esmaspäeval otsustasid koalitsioonierakondade juhid, et nii mere- kui ka maismaatuuleparkide rajamiseks korraldatakse kahe teravatt-tunni ulatuses vähempakkumisi, mis on võrreldes aastataguse plaaniga nii mere- kui tuulejaamade puhul kahe teravatt-tunni jagu vähem.

Enefit Greeni juht Juhan Aguraiuja ütles ERR-ile, et kuigi vähempakkumiste mahtude ja ajakava selgus võimaldab nüüd arendajatel alustada ettevalmistusi vähempakkumistel osalemiseks, siis näiteks praegu ei ole Eestis ühtegi ehitust ootavat ja vajalike lubadega tuuleparki, mis saaksid täieliku kindlusega vähempakkumisel osaleda.

"Kõik projektid on veel planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise faasis, mis on pakkumiste tegemisel kindlasti oluliseks riskiks," nentis Aguraiuja.

Ka Eesti 200 juht Kristina Kallas ja sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets tunnistasid esmaspäeval, et muret teeb, kuidas suudetakse realiseerida aastaks 2030 plaanid maatuuleparkidega, arvestades planeeringute venimist ja tuuleparkide vastu tehtavat vilgast lobitööd.

Tuuleparke ent on hädasti vaja, kui riik soovib kinni pidada seatud eesmärgist, et aastal 2030 ehk viie aasta pärast suudetakse Eestis kogu tarbimine ära katta taastuvenergiaga.

Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga seevastu leidis saates "Uudis+", et see eesmärk suudetakse täita, kui tuuleparkide planeeringutega tehakse kõvasti tööd ning viiakse läbi lubatud vähempakkumised.

Aguraiuja sõnul võib maismaatuuleparkide puhul riigi eesmärkide täitmisega siiski probleeme tekkida, sest kuigi riik on lubanud taaastuvenergia arendamist kiirendada, pole tulemust näha.

"Maismaatuuleparkide valmimise prognoos 2030. aastaks on kindlasti optimistlik. Senini ei ole loodetud taastuvenergia arendamise kiirendamise initsiatiivid veel olulist mõju avaldanud. Samuti näeme, et 2023. aasta esimesel poolel välja kuulutatud ning 2024. aasta jaanuaris kinnitatud 780 gigavatt-tunni oksjoni projektidest ei ole ükski veel ehituseni jõudnud. Arendajad on olnud optimistlikud, kuid protsessidel on oma kulg," märkis ta

Aguraiuja lisas, et kuigi on algatatud hulgaliselt planeeringuid, ei jõua kõik neist kindlasti kehtestamiseni. "Näeme seda ka enda projektide puhul, kus planeerimistegevuse käigus selgub, et projektide mahud vähenevad erinevate piirangute tõttu ja neist kõiki ei saa kindlasti ellu viia," nentis ta.

Utilitas Windi juhatuse esimees Rene Tammist ütles ERR-ile, et riigi ambitsioon katta 2030. aastaks elektritarbimine kohalikult toodetud taastuvenergiaga on tervitatav, kuid ambitsiooni ja tegelikkuse vahel on endiselt märkimisväärseid väljakutseid.

"Maismaatuuleparkide arendamist piiravad pikad ja killustatud menetlusprotsessid, kasvav vastuseis arendamisele ning rahastamise ja põhivõrgu piirangud. Utilitas kui üks paljudest regionaalsetest arendajatest jagab maismaatuuleparkide arendamise osas muret, et 2030. aastaks prognoositud mahtude saavutamine võib olla keeruline, arvestades paljudes omavalitsustes kohatud vastuseisu," lausus Tammist.

"Sõltumata sellest, kas tootmine toimub maismaal või avamerel, eeldab see väga head koostööd – energiatootjate, valitsuse, kohalike omavalitsuste, kogukondade ja tänaste ning homsete tööstustarbijate vahel. Muidu ei sünni midagi," lisas ta.

 Enefit Green ja Utilitas pole veel vähempakkumistel osalemist otsustanud

Meretuuleparkide kohta märkis Aguraiuja, et meretuuleenergia puhul oleks võinud kaaluda ka kolme teravatt-tunni oksjoni korraldamist analoogselt Leeduga, kuna Eesti merealadele kavandatud projektide potentsiaal on oluliselt rohkem kui koalitsiooni poolt kokku lepitud kaks teravatt-tundi.

"Meretuuleparke on mõistlik mastaabiefektist lähtuvalt rajada suuremahuliselt. Projekti väiksemas mahus väljaehitamine võib ka tähendada mõnevõrra kallimat kilovatt-tundi," lausus ta.

Küsimusele, kas Enefit Green kavatseb vähepakkumistel osaleda, vastas Aguraiuja, et kuna vähempakkumise lõplikud tingimused ei ole veel teada, ollakse äraootaval seisukohal, kuni vähempakkumise korraldamise teatise kinnitamiseni.

"Enefit Greenil on tugev arendusprojektide portfell, millega oleks võimalik sobilike tingimuste korral vähempakkumisest osa võtta," lisas ta.

Tammist ütles, et kavandatud vähempakkumised on Utilitase hinnangul samm õiges suunas, aga ettevõtte plaanid sõltuvad oksjoni tingimustest. "Nende kohta vajame täiendavat selgust. Aastakümnete pikkuse tasuvusega, sadadesse miljonitesse ja miljarditesse ulatuvad investeeringud vajavad investeerimiskindlust sõltumata energiaallikast," lausus ta.

Aguraiuja: maismaatuule piirmäär võib osutuda ebapiisavaks

Vähempakkumistel saavad nii maa- kui ka meretuulest elektritootjad esitada oma piirhinna, millest odavama elektri turuhinna puhul peaks riik maksma neile toetust. Praeguse plaani järgi saab niinimetatud hinnakoridor maismaatuuleparkidele olema 20 eurot megavatt-tunni kohta ja meretuuleparkidele 65 eurot. See on maksimaalne toetus, mida tootjatele makstakse, kui hind langeb alla tootjate poolt vähempakkumistel esitatud piiri.

Aguraiuja sõnul ei pruugi need piirmäärad maismaa- ja meretuuleparkidele väga madalate hindade tingimustes pakkuda ettevõtetele investeeringuteks vajalikku tulukindlust.

"Turul on taastuvenergia tootmise maht kasvanud. Uued tuulepargid aitavad küll alandada elektri hinda tarbijate jaoks ja muuta energiatootmist keskkonnasõbralikumaks, kuid samas avaldavad need mõju järgmiste projektide tasuvusele ja finantseerimisvõimalustele," ütles ta

"Maismaa tuuleparkide puhul pakutud piirmäär 20 eurot megavatt-tunni kohta võib osutuda ebapiisavaks, kuna projektide elluviimist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas pikaajaliste elektrimüügilepingute nõudlus ja finantseerimisvõimalused. CfD-mehhanism üksi sellise piirmääraga ei pruugi tagada projektide elluviimist," lisas Aguraiuja.

Aguraiuja ütles, et kuivõrd tuuleparkide rajamine nii maale kui ka merele on pika vaatega, 25 kuni 30 aastat, siis on äärmiselt oluline, et elektri hind oleks tulevikus piisavalt prognoositav.