Valitsuse pressikonverentsil ütles kliimaminister Yoko Alender, et kuigi avalikkusele kliimaministeerium tuuleparkide toetamisega seotud korrektseid andmeid jagada ei soovi, on valitsus neid näinud ja sellest lähtuvalt otsustanud ära jätta meretuuleparkide kuni 2,6 miljardi euroga toetamise.

Ootamatu otsus tähendab, et aprilliks kaotab kehtivuse Eestile antud meretuule toetamise riigiabi luba, mistõttu meretuuleparke selle loaga ei tule. Alender ütles, et siiski tema ja ta ministeerium plaanib meretuule arendamisega jätkata.

"Me näeme siin võimalusi, et rääkida läbi veel komisjoniga just meretuule uute võimsuste Eestisse toomiseks. Tingimused, mis tagaksid võimalikult soodsa lahenduse meile riigina, meile kodanikena," rääkis Alender.

"Meie ettepanek on, et me asume nendesse läbirääkimistesse ja saame parimate võimalike tingimustega uue riigiabi loa, sest selle praeguse loa ajaraam on lihtsalt liiga lühike," märkis Alender.

Alender hindas, et pärast uue loa saamist võiks kliimaministeerium tulla meretuule vähempakkumisega välja järgmise aasta alguses. "Pargid saavad tööle hakata selles samas ajakavas, mille me oleme planeerinud, ehk siis 2033. aasta lõpuks," märkis Alender.

Alender ei kavatse tagasi astuda

Küsimuse peale, kas ta tagasi ei sooviks astuda, arvestades, et tema juhtimisel ei ole kliimaministeerium oma tööga hakkama saanud, vastas Alender eitavalt.

"Ei. Kavatsen töötada selle nimel, et Eestis energiamajandus oleks jätkusuutlik, taskukohane ja kindel. Ja ma olen ka kindel, et kõik need sammud sinna viivad," rääkis Alender.

Maatuuleparkide toetusmeetmega plaanib valitsus esialgse kava kohaselt edasi minna, toetades kuni 240 miljoni euroga kahe teravatt-tunni lisaks turule toomist. Vähempakkumine tuleks aprillis.

Samuti liigub kliimaministeerium edasi tuumajaama rajamise ettepanekute, seaduseelnõu ja eriplaneeringuga. Lisaks on Alendri sõnul kavas analüüsida salvestusvõimsusi.

Kliimaministeerium valmistab aprilliks ette analüüsi, kas võiks riiklikult toetada Paldiski hüdropumpsalvestit või mõnd suuremat akuparki. Samas on pärast valitsuse pööret meretuuleparkide suhtes ka nende küsimus pigem lahtine.

Sotsiaaldemokraatide juht ja siseminister Lauri Läänemets ütles, et tuuleparkide toetamise kohta on liikvel erinevat informatsiooni, aga kliimaministeerium on seda suutnud pisut selgemaks teha.

"Need dokumendid, mida täna valitsuses vaadati, need on juba oluliselt selgemad. Mina ütlen kiitus kliimaministeeriumile, asjad lähevad selgemaks, asjadest saab oluliselt paremini ja selgemalt aru," rääkis Läänemets.

Siseministri sõnul on riiklikult siiski oluline arendada energiasüsteemi selliselt, et tootmine oleks võimalikult hajutatud võimaliku sõjaohu tõttu. Tuumajaama vastu oleks Läänemets samal põhjusel, sest kuigi tuumajaamu Venemaa ei ründa, siis on võimalik tuumajaama kõrval õhku lasta alajaam, milleta tuumajaam võrku ei tooda.

Eesti 200 toetab maatuult

Eesti 200 endine juht ja välisminister Margus Tsahkna ütles, et tema partei seisukoht on, et enne otsuste tegemist peaks pilt olema selge.

"See ei ole lihtsalt üleöö tehtav otsus. See on kohutavalt suure mõjuga tegelikult meie konkurentsivõimele laiemalt. Kogu see pilt on vaja kokku panna. Ka needsamad salvestused või mis iganes meil siin tulevikus tulevad," ütles Tsahkna.

Eesti 200 toetab Tsahkna sõnul pigem maatuult.

"See ei nõua erilist subsiidiumite pikaaegset süsteemi. See on turutingimustel enam-vähem võimalik teha," ütles Tsahkna.

Koalitsiooniparteide juhid leppisid 26. jaanuaril kokku, et Eesti toetab tuulenergia ehitamist kogu tootmisega neli teravatt-tundi aastas. Kaks teravatt-tundi oleks pidanud kokkuleppe järgi tulema maalt kogutoetusega kuni 240 miljonit eurot ja kaks teravatt-tundi merelt kogutoetusega kuni 2,6 miljardit eurot.

Neljapäeval avaldas ERR, et ka kliimaministeeriumi enda arvutuste kohaselt meretuuleparkide rajamine Eesti inimestele kuigivõrd kasulik ei oleks. Kliimaminister Yoko Alender ütles ministeeriumi andmete kohta, et need ei olnud korrektsed, kuid korrektseid ka avaldada ei soovinud.