Madise tõi välja, et uue riikliku maksu kehtestamine on demokraatlikult valitud riigikogu enamuse tahte väljendus ning ükski uus maks ei ole automaatselt põhiseaduse vastane, olgu see kuitahes ebapopulaarne.

"Riigikogu otsustusruum ei ole siiski täiesti piirideta: omandiõigust, lasterikaste perede väärtustamist, puuetega inimeste toetamist ja teisi põhiseaduse sätteid tuleb arvestada. Vaid riigikogu saab otsustada, millised on maksu kehtestamisel kohaldatavad erandid, tagamaks, et maksumaksjaid ei koheldaks põhjendamatult ebavõrdselt. Vältimatute eranditeta võib maksuseadus olla põhiseadusega vastuolus," lausus Madise.

Õiguskantsleri hinnangul ei ole mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega kooskõlas, sest puuduvad sätted, mis arvestaks vara hävimise või muid kasutusest väljalangemise juhtumeid.

"Automaks koosneb kahest osast: registreerimistasust ja aastamaksust. Kui auto registreeritakse kalendriaasta kestel, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda aasta lõpuni jäävate päevade eest. Kui sõiduk hävib näiteks aasta esimesel päeval, nõutakse maks sisse kogu aasta eest, vaatamata sellele, et maksustatavat vara enam pole. Kui inimene jaksab osta uue auto, tuleb tal maksu maksta vara eest, mida tal enam ei ole, ja ka vara eest, mis tal on. Vara hävimise korral ei saa tagasi ka mootorsõidukimaksu teist osa – registreerimistasu," märkis Madise.

Ta märkis, et mootorsõiduki maksustamine lähtub ainult liiklusregistri kandest ehk sellest, kas isik on 1. jaanuaril registreeritud sõiduki omanikuks või mitte. Pole aga põhjendatud võtta terve aasta maksu mootorsõiduki eest, mis on näiteks varastatud või hävinud, ega ka täiel määral registreerimistasu, kui sõiduk on vahetult pärast registreerimistasu võtmist hävinud või varastatud.

"Sel moel koheldakse maksumaksjad ühetaoliselt, kuigi nad on erinevas olukorras. Kui vara tegelikult ei eksisteeri ehk maksuobjekt puudub, pole õige sellelt täies määras maksu nõuda," tõdes õiguskantsler.

Vara hävimise korral registreerimistasu ei tagastata ning registreerimistasu tagastatakse vaid juhul, kui mootorsõiduk kustutatakse liiklusregistrist, et see välismaale viia.

Madise ütles, et mõlemal juhul on tehniliselt võimalik vara, mida enam pole, maksustamist vältida: aasta keskel registreeritud mootorsõiduki maksustamisel ja mootorsõiduki välismaale viimisel tehakse samalaadsed arvutused. Ometi on tekkinud olukord, kus riik saab maksu küll juurde määrata ehk päevapõhine maksuarvestus on võimalik, ent maksusummat vähendada justkui ei saa - päevapõhine maksuarvestus ei ole seaduse kohaselt võimalik.  

"Riigikogul on võimalik luua õiguslik alus mootorsõidukimaksu proportsionaalseks arvestamiseks vastavalt liiklusregistris registreeritud päevade arvule ka olukorras, kus auto aasta alguses või keskel hävib või muul põhjusel kasutusest välja langeb (autovargus). Kui päevapõhist maksuarvestust ei peeta mingil põhjusel võimalikuks, võib kaaluda kvartalipõhist maksuarvestust. Näiteks raskeveokimaksu võetakse kvartali kaupa," pakkus õiguskantsler välja.

Kui mootorsõiduk hävib vahetult pärast registreerimistasu maksmist, on registreerimistasu tagastamata jätmine Madise sõnul ilmselgelt ülemäärane ning riigile võiks jätta registreerimistoimingute kulule vastava summa, ülejäänud osa registreerimistasust aga tagastada. Registreerimistasu ei ole kulupõhine lõiv toimingu tegemise eest, seega leiab Madise, et selle tagastamata jätmist ei saa põhjendada sellega, et isik on tasu maksnud ja selle eest toimingu saanud. 

Õiguskantsler nõustus, et mida vähem on seaduses maksu ümberarvestamist nõudvaid asjaolusid, seda lihtsam on maksu administreerida. Siiski ei saa lihtne administreerimine olla eesmärk iseeneses, millega saab kõike, sealhulgas ebavõrdset kohtlemist õigustada.

"Maksu kehtestamisel tuleb silmas pidada asjaolusid, mis aitavad tagada, et maksukoormus jaotuks maksumaksjate vahel mõistlikult, õiglaselt ja ühetaoliselt. Millegagi pole põhjendatud võtta varamaksu nendelt, kellel maksustatav vara tegelikult puudub," tõdes ta.

Madise lisas, et konfiskeeriv varamaks ehk olukord, kus omanik on sunnitud maksustavast varast loobuma, sest maks käib üle jõu, on põhiseaduse vastane. Ta möönis, et mootorsõidukimaksu ei saa küll pidada vaieldamatult konfiskeerivaks, sest mediaanmaks – 116 eurot – on võrdlemisi madal, kuid ometi on paljudes pikaajalise automaksu traditsioonidega riikides näiteks puuetega inimestele ette nähtud maksuvabastus.

Õiguskantsler tõi välja, et iga riik kaalub maksude või -soodustuste kehtestamisel oma ühiskonna vajadusi ja võimalusi ehk ühegi riigi eeskuju ei ole teisele kohustuslik.

"Siiski võib lasterikastele peredele ja puuetega inimestele erandite tegemata jätmine tingida vajaduse automaksu tõttu hädavajalikust sõidukist loobuda, põhjustades põhiseaduse vastase olukorra. Põhiseadus kohustab lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest eriliselt hoolt kandma," nentis Madise.