Riigi äriühingule Transpordi Varahaldus kuulub seitse 88-kohalist Bombardier CRJ900NG tüüpi reisilennukit ning jaanuari keskpaigani esitatud ostupakkumiste hulgast on nüüdseks parim välja sõelutud.

Vladimir Svet rääkis ERR-ile, et tegu on rahvusvahelise ettevõttega, mis tegutseb lennundusvaldkonnas, kuid ettevõtte nime ei avalikustata enne heade kavatsuste leppe sõlmimist.

"Meie üldine ajakava on selline: märtsi esimeses pooles on meil plaanis sõlmida heade kavatsuste lepe ettevõttega, kes on pakkunud lennukite eest parimat hinda. Seejärel saadab see ettevõte Eestisse oma spetsialistid või palkab spetsialistid siit, kes tema nimel vaatavad need lennukid üle ja hindavad nende seisukorda," ütles Svet.

Ta selgitas, et iga lennukiga käib kaasas suur pakk igasugu tehnoülevaatusi ja muid üksikasju, kõige enam aga mootorit puudutavaid dokumente, kuna need on lennuki kõige kallimad ja olulisemad osad. Ostuhuviline hakkabki uurima, kas lennukite seisukord on dokumentidega kooskõlas.

"Selle ülevaate pealt võib see ettevõte soovida, aga ka mitte soovida, kui lennukid vastavad nende ootusele, pidada meiega täiendavaid läbirääkimisi hinna üle ja kui see on toimunud, siis loodetavasti hiljemalt maikuus saame allkirjastada ostu-müügilepingu," sõnas taristuminister.

Millist hinda ettevõte lennukite eest pakkus, ei saa Sveti sõnul enne maikuud öelda, sest arusaadavalt soovib riik müüa lennukid nii kallilt kui võimalik ning ostja need osta nii odavalt kui võimalik ning praegu võiks nende numbrite väljaütlemine kahjustada Eesti läbirääkijate positsiooni.

"Saan hinna osas öelda, et oleme ettevaatlikult optimistlikud, aga lõppkokkuvõttes sõltub kõik sellest, kuidas läheb audit ja kas suudame kõik, mis me oleme praegu oma ajakava järgi ette näinud, ka ellu viia," lisas minister.

Ta kinnitas, et ostuhuviline soovib osta kõiki seitset Transpordi Varahalduse lennukit.

Varem on Svet öelnud, et lennukite ostmiseks tegid pakkumisi erinevad rahvusvahelised ettevõtted ja neid tuli nii terve lennukipargi ostmiseks, osaliseks ostmiseks kui ka osaliseks rendiks. Riigi prioriteet on kogu lennukipark korraga maha müüa.

2015. aastal tegevust alustanud Nordica lendas kuni 2019. aasta sügiseni oma nime alt Tallinnast, kuid hiljem kujunes sellest allhanketeenuste pakkuja.

2023. aasta lõpus alustas riik Nordica erastamisprotsessi, kuid kui huvi ilmutanud investor mullu novembris plaanist loobus, otsustas Nordica juhatus lennufirma tegevuse lõpetada ja esitas 20. novembril Nordic Aviation Groupi ning Regional Jeti pankrotiavalduse. 28. jaanuaril kuulutaski Harju maakohus lennuettevõtte pankroti välja.

Transpordi Varahalduse lennukid olid Nordicale pikaajaliselt välja renditud, Nordica aga allrentis neid omakorda oma tütarettevõttest Regional Jetile, kes tegutses Xfly kaubamärgi all.