Pärast Ukraina ja Ameerika Ühendriikide presidendi vahel lahvatanud tüli ja pühapäeval Londonis toimunud Euroopa juhtide kohtumist kordas Briti peaminister Keir Starmer samu mõtteid, millest Euroopas on räägitud juba paar nädalat, kui mitte mitu kuud.

Kokkuvõtvalt seisnevad need selles, et Ukraina tuleb seada võimalikult tugevasse positsiooni. Euroopa peab suuresti selle töö ise ära tegema ja rahuvalvurite näol tagama, et kui kord suudetakse rahu sõlmida, siis see jääb püsima.

Kuid erinevalt Euroopa Liidu kõrgest välisesindajast Kaja Kallasest, kes reedel ütles, et vaba maailm vajab uut juhti, oli Starmeri toon pühapäeval palju diplomaatilisem.

Kui ajakirjanikud küsisid, kas Ameerika Ühendriigid ei ole enam usaldusväärne partner, rõhutas Briti peaminister Ameerika ja Suurbritannia erilist suhet ning vastas, et tema seda ohtu ei näe. Pühapäevast jäi ikka kõlama, et Euroopa loodab osa võtta Ameerika Ühendriikide juhitud rahuläbirääkimistest.

Starmer ütles, et ta ei taha teiste Euroopa riigijuhtide eest rääkida. Kuid ka esmaspäeval ei kõlanud Euroopa pealinnadest palju uusi mõtteid. Selgeks pole saanud näiteks kasvõi see, kes oleks nõus brittidega koos rahuvalvureid Ukrainasse saatma.

Selgemalt on samal ajal välja joonistunud erimeelsused, mis teevad USA juhitud rahuläbirääkimiste edu väga keeruliseks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kordas pühapäeval ajakirjanikega rääkides, et ta ei saa Venemaale loovutada territooriumi. Asi pole vaid tema tahtes, vaid Ukraina seadustes, mis seda ei luba. Trumpi administratsioon on samas rõhutanud, et Ukraina peab olema valmis territooriumi loovutama.

Saksamaa tõenäoline järgmine liidukantsler Friedrich Merz nimetas reedel ovaalkabinetis toimunud sõnelust ameeriklaste tahtlikuks eskalatsiooniks. "Euroopa peab olema valmis ise tegutsema," lisas ta. See jälle erineb Starmeri öeldust, et USA-ga tekkinud lõhet tuleb veel parandada.

Prantsuse president Emmanuel Macron rääkis pärast pühapäevast kohtumist, et Euroopa plaan võiks olla alustuseks proovida Ukrainas saavutada kuu aja pikkune rahu. Kuid BBC teatel ütlesid britid esmaspäeval, et laual on mitu võimalust ja itaallased, et sellest mõttest on veel vara rääkida.

Seega ei tundu, et Euroopal oleks viimaste päevadega tekkinud selgem rahuplaan. Kui Briti peaministril ja Prantsuse presidendil on õnnestunud näiliselt ovaalkabinetis Trumpi võluda, pole Ühendriikide viimaste nädalate segane toon muutunud.

Ka esmaspäeval rääkis Trump, et maavarade leppe Ukrainaga saab veel taastada, aga teatas ka sõjalise abi peatamisest.

Euroopa ei leia ühtset häält, kas Ukraina toetamisel Trumpi sõnapursked hukka mõista või püüda diplomaatilise meelitamisega suhteid siluda. Pole ka selge, kas kumbki lähenemine tegelikult Trumpi otsuseid oluliselt mõjutab.