Karis CNN-ile: Ukraina vajab ka vaherahu ajaks julgeolekutagatisi

Ukraina vajab ka praegu ette valmistatava vaherahu ajaks, mis peaks võimaldama alustada läbirääkimisi püsiva rahulepingu sõlmimiseks, julgeolekutagatisi, ütles president Alar Karis USA uudistekanalile CNN antud intervjuus.
"On väga keeruline hoida ka üks kuu vaherahu, kui ei ole julgeolekutagatisi. Me vajame Ukraina jaoks julgeolekugarantiid. Seetõttu peaks need olema plaani osa, vastasel juhul see ei toimiks," ütles Karis CNN-ile, kui jutuks oli Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa liidri ettevalmistatav rahuplaan, mis väidetavalt näeb ette esmalt ühe kuu pikkuse vaherahu kehtestamist.
Karis tõdes, et rahuprotsess on alles väga alguses, mistõttu on praegu ilmnenud erimeelsused selle osas ka mõistetavad.
Samas rõhutas Eesti president Atlandi-ülese sideme hoidmise tähtsust ning avaldas arvamust, et Ameerika Ühendriigid siiski Euroopast ei lahku, kuna see poleks kummalegi poolele kasulik.
"Ma juba mainisin Atlandi-ülest sidet, mis on moodustunud aastakümnete jooksul ja seetõttu ma ei usu, et see saab katkeda mõne päeva või nädalaga," rääkis Eesti riigipea. "Ma ei arva, et USA võiks oma väed Euroopast või NATO-st ära viia. Me isegi ei mõtle sellele, sest see (USA kohalolek Euroopas - toim.) on kasulik mõlemale poolele – mitte ainult Euroopale, aga ka Ühendriikidele, et nad Euroopasse jääksid. Seetõttu me tegeleme selle teemaga ning ma olen veendunud, et Ameerika Ühendriigid jäävad Euroopasse."
Sellega seoses viitas Karis ka reedel Valges Majas puhkenud tülile Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja USA presidendi Donald Trumpi vahel.
"Meil on transatlantiline side ja oluline on seda mitte nõrgendada, vaid tugevamaks teha. Seepärast on ka oluline parandada president Zelenski ja president Trumpi omavahelisi suhteid," ütles ta.
Rääkides kaitsekuludest ning Ukraina toetamisest, tõi Karis esile, et Eesti juba kulutab 3,4 protsenti oma SKP-st kaitsele ning plaanib tõsta kaitsekulud lähiaastatel viiele protsendile. "Seda mitte niisama, vaid see tuleneb NATO kaitseplaanidest. Samas oli see arusaadav eesmärk ise enne seda, kui seda mainis president Trump," märkis president.
Karis rõhutas ka, et Eesti toetas Ukrainat ka juba enne, kui sõda 2022. aastal eskaleerus ning lisas, et nüüd plaanib Eesti koos oma liitlastega tarnida Ukrainale rohkem kui 200 miljoni euro väärtuses laskemoona.
Küsimusele kas ja kui mures ta on võimaliku sõja puhkemise üle Euroopas, vastas Karis, et tuleb olla realist, aga teha kõik võimalik, et sõda Euroopas ei tuleks.
"Siinjuures on heidutus kõige tähtsam, kuna Venemaa mõistab ainult jõudu. Seda me püüame ka teha. Ma olen alati rääkinud, et kui Venemaa oleks teadnud, et Ukraina kaitseb oma maad nii tugevalt, nagu ta seda on teinud, siis ma ei usu, et Venemaa oleks seda eskalatsiooni 2022. aastal alustanud," tõdes Karis.
Toimetaja: Mait Ots