Oluline kolmapäeval, 5. märtsil kell 20.00:

- Zelenski näeb positiivset arengut suhetes USA-ga;

- Ühendkuningriik ja Prantsusmaa koostavad Ukraina rahuplaani;

- Valge Maja teatel võib Trump taastada abi Ukrainale;

- USA katkestas Ukrainaga luureandmete jagamise;

- Venemaa korraldas Odessale ulatusliku droonirünnaku;

- Kreml eelistab Ukraina rahukõnelusi pidada Minskis;

- Ukraina droonikoalitsioon on kogunud juba üle 2 miljardi euro;

- Putin: Venemaa viis lõpule passide väljastamise okupeeritud alade elanikele;

- Kiiev: Venemaa on kasutanud keemiamürske ligi 7000 korda;

- Vene kohus saatis Ukraina eest võidelnud Briti 19 aastaks vangi;

- Ukraina peastaap: ööpäevaga toimus 108 sõjalist kokkupõrget;

- Allikad: USA jätkab luureandmete jagamist Ukrainaga;

- Euroopa firma peab läbirääkimisi satelliiditeenuste laiendamiseks Ukrainas.;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1250 sõdurit.

Zelenski näeb positiivset arengut suhetes USA-ga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma kolmapäeva õhtul peetud kõnes, et koostöös Ameerika Ühendriikidega on toimunud positiivne liikumine ja et ta ootab järgmisel nädalal tulemusi, mis hõlmavad tulevast kohtumist kahe poole vahel.

Õhtul teatas ka Zelenski kabinetiülem Andri Jermak, et tema ja USA riiklik julgeolekunõunik Mike Waltz arutasid kolmapäeval peetud telefonikõnes järgmisi samme õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Ukrainas.

Jermak ütles sotsiaalmeediakanalis X, et tema ja Waltz vahetasid arvamusi julgeolekuküsimustes ja seisukohtade kooskõlastamises ning määrasid lähitulevikuks Ukraina ja USA ametnike kohtumise selle töö jätkamiseks.

Ühendkuningriik ja Prantsusmaa koostavad Ukraina rahuplaani

Prantsusmaa ja Ühendkuningriik püüavad koostöös Ukrainaga lähipäevil lõpule viia rahuplaani, mille siis Washingtonile esitada ning ehitavad samal ajal sildu USA ja Ukraina vahel enne võimalikke läbirääkimisi Washingtonis, ütlesid diplomaadid kolmapäeval uudisteagentuurile Reuters.

Prantsuse president Emmanuel Macron ja Briti peaminister Keir Starmer on pidanud USA presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga eraldi vestlusi pärast seda, kui reedel Valges Majas toimunud Trumpi ja Zelenski tormilise kohtumise tagajärjel peatas USA oma sõjalise abi Kiievile.

USA ja Ukraina suhete halvenemine andis kahe Euroopa tuumariigi jõupingutustele uue tõuke koondada ideid rahuplaani koostamiseks, mis esialgu kujutaks endast lühikest vaherahu, kuid hõlmaks lõpuks ka laiemaid julgeolekutagatisi. Nii Suurbritannia kui Prantsusmaa on öelnud, et tulevaste tagatiste jaoks on vaja ka USA-d.

"Me kavatseme selle plaani kokku panna päevade, mitte nädalate jooksul," ütles üks kõrge Euroopa diplomaat.

Teine Euroopa diplomaat ütles, et idee on panna kõik "pardid rivisse", sealhulgas konstruktiivsem dialoog Washingtoni ja Kiievi vahel, rõhutades samal ajal sõnumit USA-le, et Venemaa on agressor.

Kui tingimused oleksid siis paigas, võib see avada ukse uutele kohtumistele Washingtonis eurooplaste ja Trumpi vahel, kuigi praegu pole veel selge, kas see hõlmab ka Zelenskit või ainult Briti ja Prantsusmaa liidreid.

Prantsusmaa valitsuse pressiesindaja Sophie Primas ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et Macroni, Starmeri ja Zelenski visiit on kaalumisel, kuid presidendi kantselei parandas teda kiiresti, öeldes, et see pole praegu nii.

Plaani üksikasju ei ole avalikustatud ja üks Euroopa diplomaat ütles, et sõjaväejuhid soovivad selle sõjalised aspektid järgmise nädala jooksul lõpule viia.

Üks võimalus on osaline ühekuuline vaherahu, mis hõlmaks rünnakute peatamist õhus ja merel ning ka neid rünnakuid, mis on suunatud energiainfrastruktuurile, kuid mitte maapealset võitlust, ning seda toetaksid Prantsusmaa, Suurbritannia ja teiste selleks valmis olevate riikide koalitsioon, ütlesid diplomaadid.

Valge Maja teatel võib Trump taastada abi Ukrainale

USA president Donald Trump võib taastada Ukrainale sõjalise abi andmise, kui lepitakse kokku rahukõneluste alustamises ja rakendatakse muid usaldust suurendavaid meetmeid, ütles Valge Maja riiklik julgeolekunõunik Mike Waltz kolmapäeval.

Trump peatas esmaspäeval sõjalise abi andmise Ukrainale, et survestada Kiievit nõustuma Venemaaga rahukõnelusi alustama. Teisipäeva õhtul teatas Trump aga, et on saanud Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt kirja, milles väljendati valmisolekut tulla läbirääkimiste laua taha.

Waltzi sõnul on kiri hea ja positiivne esimene samm. Ta lisas, et ametnikud peavad kõnelusi, et panna paika sõja lõpetavate läbirääkimiste aluskuupäev, asukohta ja läbirääkimismeeskonnad.

"Me juba räägime usaldust suurendavatest meetmetest, mida me seejärel teeme ka venelastega, kombates ka seda poolt," ütles ta intervjuus telekanalile Fox. Waltz ei öelnud, millised oleksid usaldust suurendavad meetmed.

Trump ütles teisipäeva õhtul, et Ukraina on valmis sõlmima USA-ga mineraalide lepingu, mis on Washingtoni sõnul ülioluline, et tagada USA jätkuv toetus Ukraina kaitsele.

"Ma arvan, et kui me suudame need läbirääkimised kokku leppida ja nende suunas liikuda ning panna lauale ka mõned usaldust suurendavad meetmed, siis president vaatab tõsiselt üle selle pausi tühistamise," ütles Waltz.

"Peame teadma, et mõlemad pooled peavad siiralt läbirääkimisi osalise, aga seejärel ka püsiva rahu nimel."

USA katkestas Ukrainaga luureandmete jagamise

USA on katkestanud luureandmete jagamise Kiieviga, ütles Luure Keskagentuuri (CIA) direktor John Ratcliffe kolmapäeval. Tegemist on sammuga, mis võib tõsiselt pärssida Ukraina sõjaväe suutlikkust Vene vägesid rünnata.
Luureinfo jagamise peatamine Ukrainale järgneb Washingtoni otsusele külmutada sõjalise abi tarned Kiievile pärast Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja USA presidendi Donald Trumpi avalikku tüli eelmisel nädalal Valges Majas.

"Trumpi jaoks on see päris küsimus, kas president Zelenski on rahuprotsessile pühendunud, ja ta ütles, et teeme pausi," ütles Ratcliffe kolmapäeval telekanalile Fox Business antud intervjuus. "Ma tahan anda võimaluse selle üle mõelda ja te nägite president Zelenski vastust," lisas Ratcliffe. "Nii et ma arvan, et sõjaväerindel ja luurerindel tekib paus, mis võimaldas sellel juhtuda, " lisas ta.

Trump ütles teisipäeval, et sai Zelenskilt kirja, milles Ukraina liider väljendas valmisolekut alustada Venemaa-Ukraina sõja lõpetamise üle läbirääkimisi.

Ratcliffe avaldas kirjaga seoses lootust, et paus peagi tühistatakse, ja rõhutas oma pühendumust teha koostööd Ukrainaga rahu saavutamiseks. "Ma arvan, et me töötame õlg õla kõrval Ukrainaga, kuna peame tõrjuma sealset agressiooni, panema maailma nende rahuläbirääkimistega edasiliikumiseks paremasse kohta," lisas CIA direktor.

Venemaa korraldas Odessale ulatusliku droonirünnaku

Odessa võimud teatasid teisipäeva hilisõhtul, et Venemaa korraldas sadamalinnale järjekordse ulatusliku droonirünnaku.

Erinevates linnaosades oli kuulda võimsaid plahvatusi, teateid plahvatuste kohta tuli ka Tšornomorski linnast. Võimude teatel on vähemalt üks inimene hukkunud ja mitu vigastada saanud. 

Odessa oblasti sõjaväevalitsuse juht Olen Kiper palus Odessa linna ja oblasti elanikel jääda varjenditesse. Kiperi sõnul on alla lastud droonide rusud kahjustanud eramuid Odessa eeslinnades, kus on puhkenud tulekahjud. 

Odessa linnapea Hennadi Truhhanov teatas, et vaenlane tabas taas kriitilist taristut, osa linnast jäi elektri ja veeta, vahendas Ukrainska Pravda. 

Kreml eelistab Ukraina rahukõnelusi pidada Minskis

Kreml eelistab pidada kolmepoolseid läbirääkimisi Venemaa, USA ja Ukraina juhtide vahel Valgevene pealinnas Minskis.  

"Seda küsimust ei ole seni tõstatatud ega arutatud, kuid loomulikult on Minsk meie jaoks parim koht. See on meie peamine liitlane ja seetõttu ka parim koht läbirääkimisteks," ütles Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov kolmapäeval vastuseks ajakirjanike küsimusele Valgevene juhi ettepaneku kohta.

Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko tegi ettepaneku pidada kolme maa liidrite läbirääkimisi just tema riigi pealinnas.

Lukašenko ütles intervjuus Ameerika blogijale Mario Nawfalile, et läbirääkimised Ukraina sõja lõpetamiseks võiksid toimuda Minskis ning kutsus Venemaa režiimijuhti Vladimir Putinit, USA presidenti Donald Trumpi ja Ukraina presidenti Vladimir Zelenskit Minskisse.

"Kui tahate, tulge siia. Siin kõrval, 200 kilomeetrit Valgevene piirist on Kiiev – pool tundi lennukiga. Ilma kära ja karjumiseta lepime kokku. Seepärast öelge Trumpile edasi: ma ootan teda siin koos Putini ja Zelenskiga. Istume maha ja lepime rahulikult kokku, kui tahate kokku leppida," ütles Lukašenko.

Minskis on sõlmitud ka pärast Venemaa 2014. aasta sissetungi ning Krimmi ja Ida-Ukraina alade hõivamist tehtud kaks kokkulepet, mille kokku leppimisel osalesid ka Saksamaa ja Prantsusmaa ning mis peamiselt Venemaa rikkumiste tõttu korralikult toimima ei hakanudki.

Ukraina droonikoalitsioon on kogunud juba üle 2 miljardi euro

Ukraina relvajõudude toetuseks Ühendkuningriigi ja Läti juhtimisel loodud droonikoalitsioon on saanud oma esimesel tegevusaastal partneritelt abi üle kahe miljardi euro, teatas Ukraina kaitseministeerium kolmapäeval.

Briti-Läti ühisalgatus käivitati 2024. aasta jaanuaris, et tugevdada Ukraina mehitamata õhusõidukite arsenali, millest on saanud lahinguväljal ülitähtis võime. 2024. aasta lõpuks oli koalitsiooniga liitunud ligi 20 riiki.

"Koalitsiooni põhieesmärk on varustada Ukraina kaitseväge droonidega ning tugevdada Ukraina ja partnerriikide kaitsetööstust, et luua pikemas perspektiivis tehnoloogiline eelis... (Venemaa) ees," seisis ministeeriumi avalduses.

Kiiev kasutab sügaval Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide nagu lennuväljad, naftatöötlemistehased ja logistikakeskused pihta õhurünnakute tegemiseks pikamaa droone.

Ukraina kaitseministeerium käivitas 9. veebruaril algatuse drooniliin, et kiirendada droonide kasutuselevõttu lahinguväljal.

Ukraina on välja töötanud ka pikamaa raketi-drooni hübriidid, nagu Paljanõtsja ja Peklo mudelid, mis sisaldavad tiibrakettide alternatiivina turboreaktiivmootoreid. President Volodõmõr Zelenski on seadnud eesmärgiks toota 2025. aastal vähemalt 30 000 kaugmaa drooni.

Putin: Venemaa viis lõpule passide väljastamise okupeeritud alade elanikele

Venemaa lõpetas okupeeritud aladel elavatele ukrainlastele passide väljastamise, ütles Vene režiimi juht Vladimir Putin kolmapäeval.

Moskva on alates täiemahulisest sõjalisest sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris survestanud riigi okupeeritud lõuna- ja idaosas elavaid ukrainlasi Vene kodanikeks hakkama. 

Kiiev näeb selles Venemaa ebaseaduslikku katset võtta vallutatud aladelt Ukraina identiteet.

Vene passidest keeldujate liikumist piiratakse ja neil on raskusi Venemaa poolt ametisse seatud võimude pakutavate sotsiaalteenuste nagu tervishoid ja haridus kättesaadavusega. Ukrainlased, kes ei ole Vene passi võtnud, liigitatakse välisriigi kodanikeks.

"Eelmise aastal jõudis Luhanski ja Donetski vabariigi ning Hersoni ja Zaporižžja oblasti vabastatud aladel elavatele kodanikele passide väljastamine sisuliselt lõpule," ütles Putin Moskvas siseministeeriumi ametnikega kohtudes.

Venemaa kuulutas 2022. aastal need neli piirkonda annekteerituks, ehkki tal ei ole saavutanud nende üle täielikku kontrolli.

Siseminister Vladimir Kolokoltsev ütles, et kokku on välja antud 3,5 miljonit passi.

Venemaa pakkus juba enne täiemahulise sõja algust separatistide kontrolli all oleva Donetski ja Luhanski oblasti elanikele kodakondsust.

Kiiev on nimetanud protsessi seadusvastaseks ja Ukraina suveräänsuse rängaks rikkumiseks. Seda taunivad ka lääneriigid ja inimõigusorganisatsioonid ning Euroopa Liit ei tunnista neid passe seadusliku reisidokumendina.

Kiiev: Venemaa on kasutanud keemiamürske ligi 7000 korda

Venemaa on alates täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris rohkem kui 6900 korral kasutanud ohtlikke kemikaale sisaldavat laskemoona, ütles kolmapäeval Ukraina kaitseministeeriumi demineerimis-, tsiviilkaitse- ja keskkonnaohutuse peavalitsuse asejuht polkovnik Valeri Veber.

"Suure sõja ajal on tundmatu keemilise aine mürgistuse nähtude tõttu saanud ravi juba peaaegu 3400 Ukraina sõjaväelast," ütles Veber keemia-, bakterioloogia-, kiirgus- ja tuumakuritegude menetlemist käsitleva õppuse seminaril.

Lauaõppus toimus Slovakkias Žilinas Euroopa Komisjoni välispoliitika instrumentide talituse toel.

Ürituse eesmärk oli tugevdada võimekust keemia-, bakterioloogiliste, kiirgus- ja tuumakuritegude menetlemisel.

Vene kohus saatis Ukraina eest võidelnud Briti 19 aastaks vangi

Vene kohus mõistis Kurski oblastis Ukraina poolel võidelnud ja sõjavangi võetud Briti kodaniku 19 aastaks trellide taha.

Vene juurdluskomitee teatas kolmapäeval, et James Scott Rhys Anderson mõisteti süüdi terroriaktis ja palgasõdurina tegutsemises.

Ta võeti vangi novembris.

Ukraina peastaap: ööpäevaga toimus 108 sõjalist kokkupõrget

Ukrainas registreeriti viimase 24 tunni jooksul 108 sõjalist kokkupõrget, teatas relvajõudude peastaap kolmapäeval kella 8.00 seisuga Telegramis operatiivteabes Venemaa sissetungi kohta.

Euroopa firma peab läbirääkimisi satelliiditeenuste laiendamiseks Ukrainas

Prantsuse satelliidioperaator Eutelsat, millele kuulub Starlinki konkurent OneWeb, peab läbirääkimisi Euroopa valitsustega satelliidiühenduste laiendamiseks Ukrainas, vahendas Kyiv Independent.

Ettevõte teatas teisipäeval, et peab kõnelusi Euroopa institutsioonide ja äripartneritega ning et tal on olemas seadmed kiireks kasutuselevõtuks, et toetada kriitilisi missioone ja taristut Ukrainas, kirjutas Financial Times.

Arutelud toimuvad ajal, mil kasvab mure, et Ukraina kaotab juurdepääsu Elon Muski Starlinki süsteemile.

Eutelsati aktsia kerkis 70 protsenti, ajendatuna investorite veendumusest, et Euroopa juhid suurendavad sõjalist toetust Ukrainale.

Eutelsat tunnistas, et tema panuse ulatus sõltub Ukraina sõjalistest vajadustest, julgeolekuprotokollidest ja olemasolevatest sidesüsteemidest.

Allikad: USA jätkab luureandmete jagamist Ukrainaga

USA president Donald Trump käskis esmaspäeval teha pausi sõjalise abi andmises Ukrainale. Telekanali CNN allikad siiski teatasid, et USA jätkab luureandmete jagamist Ukrainaga. 

Alates täiemahulise sõjategevuse algusest on USA andnud Ukrainale reaalajas luureandmeid, sealhulgas  satelliidipilte ja tundlikku teavet Venemaa vägede liikumise kohta. CNN-i allikas teatas, et 4. märtsi seisuga jätkas USA nende andmete jagamist. 

Abi peatamist kommenteeris hiljuti ka Trumpi nõunik Jason Miller. Ta ütles CNN-ile, et abi peatamine on osa survestamise kampaaniast, millega tõugatakse Volodõmõr Zelenskit läbirääkimiste laua taha.  

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1250 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 880 660 (võrdlus eelmise päevaga +1250);

- tankid 10 256 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 21 304 (+6);

- suurtükisüsteemid 24 087 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1306 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1094 (+0);  

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 27 849 (+108);

- tiibraketid 3085 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 39 512 (+84);

- eritehnika 3769 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.