Ukraina püüab Venemaast ees püsida, kasutades tehisintellekti, rakendades rohkem maapealseid droone ja katsetades lasereid Vene droonide alla toomiseks, ütles Ukraina mehitamata süsteemide vägede juht, polkovnik (lääne mõistes kolonel - toim.) Vadõm Suhharevski.

Rääkides hiljuti asutatud mehitamata süsteemide väejuhatuse äsja sisustatud kontoris, mille asukohta paluti Reutersil mitte avaldada, kirjeldas Suhharevski tehnoloogilisi hüppeid, kuidas droonisõda on arenenud alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal ning seda, kuidas droonide kasutamine väljakujunenud doktriinid ümber on lükanud.

"Selle põhjal, mida ma näen ja kuulen, ei ole ükski NATO armee valmis droonide kaskaadile vastu seisma," ütles Suhharevski intervjuus Reutersile.

Ta rõhutas, et NATO peaks tunnistama droonide majanduslikku eelist, kuna nende ehitamine maksab sageli palju vähem kui nende allalaskmiseks vajalik tavarelvastus.

"See on lihtsalt elementaarne matemaatika. Kui palju maksab rakett, mis tulistab alla Shahedi (kamikazedrooni – toim.)? Ja kui palju maksab laeva, lennuki ja õhutõrjesüsteemi ettevalmistamine selle tulistamiseks?"

Kõige elementaarsemad pikamaa droonid võivad maksta kõigest mõni tuhat dollarit, kuigi Shahedi ründedroonide hind jääb siiski kümnetesse tuhandetesse. Õhutõrje püüdurraketid maksavad tavaliselt kuue- või seitsmekohalise summa (sadades tuhandetes või üle miljoni – toim.) USA dollarites ja paljudes riikides on neid piiratud hulgal, mistõttu on nende kasutamine väga ebaökonoomne.

Suhharevski kommentaarid tulevad samal ajal, kui NATO liikmesriigid Euroopas suurendavad oma kaitsekulutusi, et valmistuda sõjaks, kui Ukraina konflikt peaks venima või eskaleeruma. Kuna USA toetus Ukrainale ja Euroopale on kõikuv, on need jõupingutused nüüd intensiivistunud.

Pärast seda, kui Venemaa 2022. aastal Ukrainasse tungis, on droonide kasutamine tohutult laienenud.

Ukraina teatas, et tootis 2024. aastal 2,2 miljonit väikest FPV (First Person View) drooni ja 100 000 suuremat pikamaa drooni. Venemaa oli prognoosinud oma toodanguks 1,4 miljonit FPV-drooni.

"Praegu ütleb isegi Ukraina relvajõudude ülemjuhataja, et enam kui 60 protsenti sihtmärkidest hävitatakse droonide poolt," ütles Suhharevski. "Küsimus on ainult selles, kuidas areneb nende kasutamise taktika ja sellest tulenevalt tehnoloogiline aspekt."

Lahingupidamine muutub droonide kasutamisega

Venemaa õhurünnakud, milleks kasutatakse sageli üle saja kamikaze-drooni korraga, on Ukrainas muutunud regulaarseks. Neis kasutatakse Iraani disainitud Shahedi ründedroone ja samal ajal ka palju odavamaid peibutusmudeleid, mille allatulistamine võivad ära kulutada Ukraina piiratud õhutõrjerakettide varud.

Ukraina on droonide tõhusamaks allalaskmiseks kasutanud ka kastiautodele monteeritud kuulipildujaid ja sõjalennukeid ning Kiiev töötab ka muude võimaluste kallal, nagu näiteks FPV püüdurdroonide ja laserrelvade kasutamine.

Ukraina on laseritestides tulistanud edukalt alla fikseeritud tiibadega droone, ütles Suhharevski ja lisas, et eesmärk oli lasersüsteemide kasutuselevõtt lahingutegevuses, jättes siiski ajakava täpsustamata.

Suhharevski rääkis ka, et tema üksused on kasutanud emalaev-drooni, mis suudab kanda kahte FPV-drooni kuni 70 kilomeetri kaugusele, enne kui need vabastab, toimides ise edasi sidejaamana.

Tema hinnangul tegutseb rindel ka tuhandeid mehitamata maismaasõidukeid, mis tähendab, et lahingutegevuse jaoks ohtlikesse piirkondadesse minekuks või logistikaks on vaja vähem sõdureid kasutada.

Lahinguväljal on mõlemad pooled võtnud kasutusele ka ulatuslikud elektroonilise sõjapidamise vahendid, millega nad püüavad takistada õhus olevate droonide juhtimiseks ja nendega side pidamiseks vajalikke signaale, muutes sellega traditsioonilised droonid kasutuskõlbmatuks.

See on kaasa toonud automatiseeritud sihtimist kasutavate droonide buumi, mis juhib drooni tehisintellekti kaudu sihtmärgini pärast seda, kui piloot on selle drooni kaamera kaudu välja valinud. Otsuse rünnata peab aga tegema inimene, mitte tehisintellekt, ütles ta.

Suhharevski usub, et vähemalt pooled Ukraina rindel asuvatest drooniüksustest kasutavad selliseid süsteeme teatud määral ja et enamik lahingus olevatest droonidest hakkab lõpuks kasutama seda süsteemi.

Suhharevski möönis, et Ukraina ei suuda täielikult rahuldada drooniüksuste nõudlust lahingumoona järele, mida tavaliselt tarnitakse droonidele eraldi, kuid ei andnud täpsemaid üksikasju.

Ta ütles, et mõned üksused on hakanud ise valmistama, kusjuures üks brigaad suutis toota 6000–10 000 ühikut laskemoona kuus.

"Kui poleks droone, oleks kõik palju hullem. Droonid on asjad, mis võimaldavad meil anda asümmeetrilise vastulöögi, kui vaenlane on suurem, tugevam ja rünnakul," tõdes ta.