Linnavolikogu otsustas neljapäeval anda linnavalitsusele õigus otsustada 1. klasside õpilaste arvu piirnormi suurendamise üle. Seni oli see õigus Tallinna haridusametil.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et sel viisil tagatakse, et järgmisest õppeaastast ei avata üldjuhul Tallinna munitsipaalkoolides enam ühtegi esimest klassi, kus õpilaste arv on suurem kui 24, mis on seadusega ette nähtud piirmäär.

Muudatus puudutab järgmisel õppeaastal ainult esimesi klasse. 2. kuni 9. klasside piirnormi suurendamise üle otsustamine jääb endiselt haridusameti kätte.

Kui linnavalitsus hakkab tõepoolest esimeste klasside suurust sügisest alates rangelt jälgima, võib see mõneski kooli probleeme põhjustada, sest üldjuhul Tallinna koolides ruumi üle pole.

Abilinnapea Aleksei Jašin (Eesti 200) ütles veebruari lõpus toimunud linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul, et sellel õppeaastal on Tallinna põhikoolides rohkem kui 24 õpilasega klasse koguni 711, kokku 25 koolis.

Opositsioonis oleva Keskerakonna saadikud volikogus eelnõu ei toetanud, kuna see paneb nende hinnangul koolid, lapsed ning pered keerulisse olukorda ja külvab rohkem segadust kui toob kasu. 

Keskerakondlasest linnavolikogu liige Kairet Remmak-Grassmann ütles, et kui õpetajaid ja klassiruume ei ole, siis jaga neid kuidas tahes, ikka jääb puudu.

"Seejuures luuakse olukord, kus lapsed ei pruugi saada oma kodulähedasse soovitud kooli. Toome näiteks Pirita, kui ühte kodulähedasse kooli soovib minna 79 piirkonna last, siis jätkub õpilasi kolmeks klassikomplektiks, kuid mis saab ülejäänud seitsmest? Kas nende jaoks luuakse eraldi neljas klassikomplekt, kuigi me teame, õpetajaid ei ole ja ka vaba ruumi koolis ei ole, või määratakse neile koolikoht pigem mõnda lähimasse üleminekukooli Lasnamäel," lausus Remmak-Grassmann.

Ka Tallinna koolijuhtide ühendus (TKJÜ) on viidanud muudatusega kaasnevatele probleemidele.