Olulisemad uudised Ukraina sõja lõpetamiseks käiva diplomaatilise tegevuse kohta esmaspäeval, 17. märtsil kell 13.00:

- Trump lubas Putiniga teisipäeval rääkida;

- Venemaa kordas nõudmist välistada Ukraina NATO-liikmesus ja välisväed seal;

- Kallas: Venemaa esitatud tingimused näitavad, et ta ei taha rahu;

- Witkoff: USA ja Venemaa arutavad relvarahuleppe osana juurdepääsu Musta mere sadamale;

Trump lubas Putiniga teisipäeval rääkida

USA president Donald Trump ütles, et kavatseb teisipäeval Venemaa režiimijuhi Vladimir Putiniga rääkida. Vene asevälisminister kordas Moskva nõudmisi Ukrainale ja lääneriikidele.

"Ma räägin teisipäeval president Putiniga. Nädalavahetusel on palju tööd tehtud," ütles Trump ajakirjanikele presidendilennuki Air Force One pardal, lennates tagasi Washingtoni oma residentsist Floridas.

"Me tahame näha, kas suudame sellele sõjale lõpu teha. Võib-olla suudame, võib-olla mitte, aga ma arvan, et meil on väga head võimalused," ütles USA president.

Trump üritab võita Putini toetust 30-päevasele relvarahu ettepanekule, mille Ukraina eelmisel nädalal vastu võttis, kuid mille suhtes Venemaa on esitanud rea eeltingimusi.

"Me räägime maast. Räägime elektrijaamadest," vastas Trump, kui temalt küsiti vaherahu tingimuste kohta. "Ma arvan, et meil on väga palju sellest juba mõlema poole, Ukraina ja Venemaa poolt läbi arutatud. Me juba räägime sellest, jagame teatud varasid," jätkas ta.

Venemaa kordas nõudmist välistada Ukraina NATO-liikmesus ja välisväed seal

Venemaa taotleb Ukrainaga sõlmitavas rahulepingus garantiisid, et NATO ei võta Kiievit oma liikmeks ja et riik jääb neutraalseks, ütles Venemaa asevälisminister esmaspäeval avaldatud artiklis.

Vene asevälisminister Aleksandr Gruško ütles intervjuus Vene meediaväljaandele Izvestija, et igasugune Ukrainat puudutav pikaajaline rahuleping peab vastama Moskva nõudmistele.

"Me nõuame, et raudsed turvagarantiid saaksid selle lepingu osaks," rõhutas Gruško. "Osa nendest garantiidest peaks olema Ukraina neutraalne staatus, NATO riikide keeldumine teda alliansi vastu võtmast."

Moskva on ka kategooriliselt NATO vaatlejate Ukrainasse saatmise vastu, seda Kremli seisukohta kordas ka Gruško.

Suurbritannia ja Prantsusmaa on mõlemad öelnud, et on valmis saatma rahuvalvejõud, et jälgida mis tahes relvarahu Ukrainas. Austraalia peaminister Anthony Albanese ütles, et ka tema riik on taotlustele avatud.

"Pole vahet, millise sildi all NATO kontingendid Ukraina territooriumile paigutatakse: olgu selleks Euroopa Liit, NATO või lihtsat riikide grupp," ütles Gruško. "Kui nad sinna ilmuvad, tähendab see, et nad on paigutatud konfliktipiirkonda koos kõigi tagajärgedega nendele kontingentidele kui konflikti osapooltele."

Gruško ütles, et relvastamata konfliktijärgsete vaatlejate lähetamist saab arutada alles pärast rahulepingu sõlmimist.

"Võime rääkida relvastamata vaatlejatest, tsiviilmissioonist, mis jälgiks selle lepingu üksikute aspektide täitmist, või garantiimehhanismidest," ütles Gruško.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles pühapäeval avaldatud märkustes, et rahuvalvevägede paigutamine Ukrainasse on Kiievi, mitte Moskva otsustada.

Gruško ütles, et Kiievi Euroopa liitlased peaksid mõistma, et piirkonna heaks toimib ainult Ukraina NATO liikmelisuse välistamine ja välismaiste sõjaväekontingentide paigutamise võimaluse välistamine Ukraina territooriumile.

"Siis on tagatud Ukraina ja kogu regiooni julgeolek laiemalt, kuna üks konflikti algpõhjustest likvideeritakse," ütles Gruško.

USA president Donald Trumpis üritab võita Vene režiimijuhi Vladimir Putini toetust 30-päevasele relvarahu ettepanekule, mille Ukraina eelmisel nädalal vastu võttis. Trump teatas esmaspäeva varahommikul, et räägib Putiniga teisipäeval.

Kallas: Venemaa esitatud tingimused näitavad, et ta ei taha rahu

Tingimused, mida Venemaa nõuab Ukraina sõjas relvarahuga nõustumiseks, näitavad, et Moskva ei taha tegelikult rahu, ütles Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas esmaspäeval.

"Need tingimused, mis nad on esitanud - see näitab, et nad tegelikult ei taha rahu, sest nad esitavad tingimustena kõik oma lõppeesmärgid, mida nad tahavad sõjaga saavutada," ütles Kallas esmaspäeval Brüsselis ajakirjanikele enne EL-i välisministrite kohtumist.

"Kõigepealt hakkame loomulikult arutama Ukraina teemat ning me tõesti tervitame Jeddah's toimunud läbirääkimisi ja nende tulemust (mis tõi USA ja Ukraina kokkuleppe kehtestada 30-päevane vaherahu - toim.). Nüüd peame tõesti nägema, et pall on Venemaa käes ja milliseid tingimusi nad esitavad, ning suur küsimus on, kas nad tahavad rahu," rääkis Kallas.

Witkoff: USA ja Venemaa arutavad relvarahuleppe osana juurdepääsu Musta mere sadamale

USA presidendi Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff ütles pühapäeval, et Moskva ja Washington arutavad Ukraina sõja lõpetamise üle peetavate läbirääkimiste raames Musta mere sadamatele juurdepääsu ja Zaporižžja tuumaelektrijaamaga seotud küsimusi.

"Me kõik teame, et on piirkondi, millele venelased keskenduvad. Seal on tuumareaktor, mis varustab Ukraina riiki üsna palju elektriga. Sellega tuleb tegeleda. Seal on juurdepääs sadamatele. Seal on Musta mere potentsiaalne kokkulepe, "ütles Witkoff intervjuus CBS Newsile.

Ta märkis, et relvarahuleppeni jõudmine nõuab paljude elementide käsitlemist, kuid rõhutas, et keegi ei kavatse alla anda.

Eelmisel nädalal kohtus Witkoff Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Ta ütles CBS-ile, et tundidepikkusel kohtumisel arutasid nad paljusid spetsiifilisi küsimusi. Erisaadiku sõnul näitasid kõnelused, et USA on Venemaa ja Ukraina vahelisi küsimusi kitsendanud ja toimunud on olulisi edusamme.

Ukrainas rahu saavutada lubanud Trump on saavutanud Ukraina nõusoleku kehtestada esmalt 30-päevane relvarahu kogu rindejoonel, kuid Venemaa pole siiani sellega nõustunud, esitades eeltingimusi ning väites, et vaherahu annaks Ukraina vägedele lisaaega taastumiseks.