Eesti kaitse-eelarve tõuseb üle viie protsendi sisemajanduse kogutoodangust. See seab täiendava surve riigieelarvele.

"Kui järgmisel aastal oleks muidu kaitsekulutused 3,7 või neli protsenti SKP-st ja me tõstame need näiteks viiele protsendile. Siis 1 protsent Eesti SKP-st on ligikaudu 400 miljonit. See kasv võib olla tõenäoliselt suurem ka, võibolla 500-600 miljonit. See kõik sõltub sellest, mida kaitseväe hankijad suudavad sellesse kitsasse ajasse pressida, mida me suudame hankida," sõnas peaminister Kristen Michal (Reformierakond).

See võib tähendada ka suuremat võlakoormuse kasvu, olgu selleks siis Eesti omalaen või Euroopa keskne laen. Riigi võlakoormus on praegu 24,3 protsenti SKP-st, see on ligi 10 miljardit eurot.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul saaks selle juures koormust suurendamata võtta laenu 800 miljonit eurot, kuid siin tuleb arvestada mitte ainult kaitse- vaid kõiki kulusid.

"Hoida seda 24 protsendi taset, tegelikult me võime võtta umbes peaaegu kaks protsenti laenu oma SKP suhtes igal aastal ja see hoiab meie võlataset konstantsena," rääkis Uusküla.

Rahandusministeeriumi kinnitusel on uute võlakoormuse ja eelarve defitsiidi näitajatega majanduse kevadprognoos koostamisel. Euroopa Liidu reeglite järgi võib riigieelarve olla kolmeprotsendilises puudujäägis. See oli ka Eesti tänavuse eelarve sihttase.

"See sama Euroopa reegel, mis aitab meil kiiremini investeerida ehk poolteist protsenti kaitsekuludest, arvatakse sellest defitsiidist või selles tasakaalust välja, aitab meil paremini investeeringuid teha. Aga ilmselt defitsiit on kindlasti selle võrra suurem," sõnas Michal.

"Kaitse-eelarve tuleb praegu juurde sellele, mida me nii või teisiti defitsiidina oleme planeerinud kulutada," sõnas Uusküla.

Kui Eesti Pank on soovinud, et riigieelarve läheneks tasakaalu suunas, siis lähiajal seda näha ei ole.

"Tõenäoliselt kui me vaatame muid eelarvepoliitilisi otsuseid, kujuneks puudujääk eelarves suuremaks kui ta praegu on kavatsetud ja tõenäoliselt suuremaks kui neli protsenti SKP suhtes. See tähendab küllaltki kiiret võla edasist kasvu. See tähendab mitte ainult võla kasvu, see tähendab iga-aastast suuremate intressimaksete tarvidust, mis on vaja võla pealt maksta," sõnas Kattai.

Tänavuse riigivõla intressikulu on 238 miljonit eurot. Lisaks on riigilaenude intressid ka viimasel ajal tõusnud, ütles Kattai.