Kallas ütles, et kuna Euroopa Liit lubab nüüd julgeolukulusid eelarvedefitsiidist välja arvutada, siis kaob ära ka põhjus julgeolekumaksu teha.

"Kui me saame nüüd 1,5 protsendi ulatuses SKP-st kaitsekulud eelarvedefitsiidist välja arvutada, siis see annab meile võimaluse nii suure koormaga makse mitte tõsta," ütles Kallas.

Uus valitsus ei täida Kallase sõnul lihtsalt sotsiaaldemokraatidest vabaks jäänud ametikohti, vaid mängib ministripositsioonid ümber.

"Reedel tuleb see kokkulepe. Avalikustame ka oma juhatustele laupäeva hommikul ministrikandidaadid. Väiksemaks kui 13 portfelli seda kabinetti tõmmata ei saa, sest poliitikavaldkonnad tuleb ära katta. Täna on meil 14 ministrit ja ühe positsiooni saab kärpida," ütles Kallas.

"Me oleme ebapopulaarseid otsuseid teinud, sellepärast on ka meie reiting madal olnud. Me ei lubanud oma valijatele maksutõususid, aga olukord on lihtsalt selline, kus pidime vastutuse võtma riigi rahalise seisu eest. Sa teed neid otsuseid, võtad vastutuse! Täna meil enam maailmavaatelist jagelemist pole, seega minu usk, et me suudame ka järgmisi ebapopulaarseid otsuseid teha, on suurem kui eelmises valitsuses. Sest meil oli jagelemist regulatsioonide ja maksude teemal sotsiaaldemokraatidega," ütles Kallas.

Kallas heitis ette, et varem on koalitsioonikõnelustel eesmärgid kokku lepitud, aga pole läbi arvutatud, kuidas tegelikult teha.

"Meie nõue oli kauem iga teemaga maas istuda kui pool päeva ja panna paika kuidas me lahendame tervisekassa, koolivõrgu, kõrghariduse ja ühistranspordi probleemid lahendame," ütles Kallas.

Kallas ütles, et kohalikud valimised pole Eesti 200 tõehetk, vaid 2027. aasta riigikogu valimised.

"Esimene stuudio": tervishoiu rahastamine vajab struktuurset muutust

Eesti inimesed ootavad, et valitsus tööle hakkaks ja ootavad muutusi, ütles Kallas. Tema ise jätkab uues valitsuses haridusministrina.

Tervishoiu rahakriisist rääkides ütles Kallas, et valdkonda tuleb struktuurselt reformida. "Me ei hellita keegi seda lootust, et meil hakkab igal aastal 200 miljonit raha juurde tulema, sest kõige suurem rahavajaja on praegu riigikaitse," sõnas Kallas.

Koalitsiooniläbirääkimised hariduse teemal algavad järgmisel nädalal Tartus. "Mina ei kujuta ette, et jätame ka nendel läbirääkimistel õpetajate palgatõusu ära. Olen olnud ministeeriumiametnike suhtes olnud kiuslik ja pole palgatõusu lubanud. Aga nii pikalt ei pea inimesed vastu selles olukorras," ütles Kallas.

Kallase sõnul Eesti 200 ja Reformierakonnal pole erimeelsusi maksude teemal, aga vaidlused võivad pikad tulla kõrghariduse rahastamise teemal.

Eesti 200 pole punaseid jooni, kuid nad soovivad reaalseid reforme. "Kui Reformierakond ei soovi reaalseid reforme, siis pole Eesti 200 ka mõtet valitsuses olla," ütles Kallas.

Pensionitest rääkides ütles Kallas, et inimestele tuleb ausalt öelda, et praegune pensioniindeks, kuhu on sisse arvestatud ka erakorralised pensionitõusud, pole jätkusuutlik.

"Pensionid kasvavad meil kiiremini, kui meil on võimalik katta seda majanduskasvuga. Tänu sellele oleme liikumas jätkusuutmatu eelarvepositsiooni suunas. Saame teha siin kahte asja, kas lükata pensioniiga edasi, või arvutada indeksist välja erakorralised pensionitõusud ja hoogu tõmmata maha pensionikasvul," ütles minister.