Polland rääkis Times Radiole, et neljapäeval Northwoodis toimuval sõjaväeülemate kohtumisel uuritakse detaile, millised need jõud välja näeksid.

Ta ütles BBC-le, et sõjaväejuhid uurivad, mida iga riik on võimeline tegema. "Mis on oluline, kui [Ukrainasse] lähetamine tähendab juba kasutuses oleva sõjalise vara või võime ümberpaigutamist, siis kuidas me saame need kohustused tagantjärele täita, et tagada, et me ei vii lihtsalt kõiki oma olemasolevaid ressursse ühte kohta ja jätame teised NATO küljed avatuks".

The Timesi teatel usuvad eksperdid, et Ühendkuningriigil on pikas perspektiivis raskusi isegi 10 000 sõjaväelase saatmisega Ukrainasse, kuna Briti armee on nii väike ning juba pühendunud lähetustele riikides nagu näiteks Eestis.

Ühendkuningriigil on Eestis ja Poolas umbes 900 sõjaväelast, mis on osa operatsioonist Cabrit, mis on Briti panus NATO idatiival tugevuse suurendamisse pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Suurbritannias toimub rahvusvaheline konverents, kus riigid arutavad oma vägede saatmist Ukrainasse. BBC märgib, et väidetavalt on konverentsiga seotud üle 20 riigi.

Lääne juhitud plaanid saata Ukrainasse rahuvalvejõud, on väidetavalt liikumas operatsioonifaasi.

Mitmete riikide, eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaa, kõrgemad sõjaväelased arutavad Ühendkuningriigi alalises ühendstaabis Northwoodis, kuidas rahuvalvamine praktikas toimiks.

Venemaa president Vladimir Putin on aga öelnud, et Moskva ei tolereeri NATO vägede viibimist Ukrainas, olenemata nende rollist.

Samuti ei soovi USA pakkuda vajalikku õhukaitset, mida potentsiaalsed rahuvalveoperatsioonil osalejad väidavad end vajavat.

Briti kaitseministeerium: lähetusi NATO idatiivale ei ole plaanis muuta

"Meie lähetusi NATO idatiivale ei ole plaanis muuta," teatas Briti kaitseministeerium. "Ühendkuningriigi pühendumus NATO-le on vankumatu. Briti väed on lähetatud, töötades käsikäes meie Eesti liitlastega koos ligi üheksa aastat, treenides ja tegutsedes tihedalt üksteise kõrval, et tugevdada meie kollektiivset julgeolekut."

Pevkur: liitlaste võimalik panustamine Ukrainasse ei mõjuta liitlaste kohalolekut Eestis

Liitlaste võimalik panustamine Ukrainasse ei muuda ega mõjuta liitlaste kohalolekut Eestis ega laiemalt Läänemere ruumis, teatas kaitseminister Hanno Pevkur. "Eestis asub jätkuvalt Ühendkuningriigi juhitud NATO lahingugrupp ja käivad ettevalmistused Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi esmakordseks siirmiseks Eestisse."

"Praegu toimuvad liitlaste vahel esmased arutelud Euroopa riikide võimaliku julgeolekutagamisvägede Ukrainasse saatmise asjus. Eesti osaleb neis aruteludes, mingeid otsuseid tehtud ei ole," sõnas Pevkur.

Kaitseminister rõhutas, et Eesti ja paljude teiste Euroopa liitlaste selge seisukoht on, et Euroopa võimalik panus ei tohi mõjutada NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiakut.

"Liitlased, sealhulgas Ühendkuningriik on seni viidanud, et liitlaste võimalik panustamine Ukrainasse ei muuda ega mõjuta liitlaste kohalolekut Läänemere ruumis. Eestis asub jätkuvalt Ühendkuningriigi juhitud NATO lahingugrupp ja käivad ettevalmistused Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi esmakordseks siirmiseks Eestisse mais õppuse Siil ajal."

Ta lisas, et Ühendkuningriigi alaline kohalolek Eestis pataljonisuuruse lahingugrupiga ning Ühendkuningriigi lisabrigaadi määramine Eesti kaitseks on pikaajaliselt kokku lepitud NATO tippkohtumistel ning Eesti-Ühendkuningriigi kaitsekoostööleppe ja teekaardiga. "Nende lepete avamine pole kindlasti päevakorral," ütles Pevkur.

Tsahkna: ühtegi sammu, mis nõrgestaks kaitset NATO idatiival, ei astuta

Välisminister Margus Tsahkna (E200) kommenteeris, et Ühendkuningriik on kinnitanud, et ei astu samme, mis nõrgestaksid kaitset NATO idatiival.

"Välisminister Margus Tsahkna sõnul on Eestile suhtluses Ühendkuningriigiga alati kinnitatud, et Briti väed on meie regioonis kohal ja ühtegi sammu, mis nõrgendaks heidutus- ja kaitsehoiakut NATO idatiival, ei astuta," teatas välisministeerium.

"Vastupidiselt, mullu aasta lõpus määras Ühendkuningriik Eesti tugevduseks brigaadi, mida hoitakse ja arendatakse Ühendkuningriigis kõrges valmiduses Eesti tugevdamiseks. NATO liitlasvägede kohaloleku vähendamine poleks asja- ega ajakohane, seda eriti praeguses julgeolekuolukorras," sõnas Tsahkna.