Viimati olid Euroopa Liidu riigijuhid Brüsselis koos kahe nädala eest. Siis ei jõutud arutada Euroopa Liidu välispoliitika juhi Kaja Kallase ettepanekut saata Ukrainasse kiiresti täiendavad abi. Ka seekord ei leidnud liikmesriigid üksmeelt.

""See sõnum on ikka see, et erinevad riigid püüavad Ukrainat aidata eriti tahtekoalitsioonivormis. Täna ei ole veel kokkulepet selles, mida Kaja [Kallas] pakkus, et oleks suurem rahaline abi Ukrainale kohe või konkreetne mürsualgatus. Mina seda igal juhul toetan Eesti poolt, minu meelest see on väga mõistlik. Mida konkreetsemaks minna, seda parem," ütles Eesti peaminister Kristen Michal.

Riigijuhid lubasid viitega Kallase üleskutsele vabatahtlikult Ukrainat rohkem toetada.

Kallas lootis riigijuhtide kohtumisel leppida kokku konkreetse lubaduse Ukraina toetamiseks. Algul plaaniti kuni 40 miljardi euro suurust abipakettist, mis seoks liikmesriikide panused nende suurusega. Nähes, et see ei õnnestu proovis Kallas leppida kokku lubaduses saata kaks miljonit suurtükimürsku. Ka sellele ei tulnud liikmesriigid taha.

Taani raadio Euroopa Liidu korrespondent Ole Ryborg ütles, miks: "Kallase ettepanekuga on see mure, et see on liiga kiirelt kokku pandud ja ka halvasti ette valmistatud. Seda kuuleb kui rääkida ministrite ja diplomaatidega. Ta oli liiga innukas, et midagi kiiresti teha ja ei olnud piisavalt põhjalikult kõigi liikmesriikidega enne arutanud."

Mure polnud vaid tavapärases Ungari ja Slovakkia vastuseisus. Vastu olid ka näiteks Itaalia ja Prantsusmaa.

Vihjeid rahulolematusest kuulis ka laiemalt. Leedu president Gitanas Nauseda, kes küll ettepanekut ise toetas, ütles et plaan tehti valet pidi. Summa hõigati välja enne kui sellele tagajad leiti. See võib jätta muljet, et osad ei tee piisavalt, aga toetus Ukrainale on tegelikult olemas lisas ta.

Üldsõnaliselt lubasidki riigijuhid rohkem anda ja kahepoolselt on osad riigid seda ka teinud.

Üle 35 aasta Brüsselis toimunut kajastanud Ryborg ütles Kallase kaitseks, et ta on sellesse ametisse astunud ilmselt kõige dramaatilisemal ja keerulisemal ajal Euroopa Liidu ajaloos Berliini müüri langemisest alates.

"Liikmesriigid peavad haruldase kiirusega oma seisukohti kohandama, seda kõike sujuvalt juhtida ongi pea võimatu. Lõpuks ei ole tähtis Kallase ettepanek, vaid see, et abi jõuaks Ukrainasse," ütles Ryborg.

Veel arutatasid riigijuhid Euroopa kaitsmist ning selle rahastamist. Michali sõnul ütleb ta kolleegidele, et Eesti soov on saada Euroopa idatiivale keskset rahastust.

"On teada, et Euroopa Liit meie piiri panustab, aga kui meil on väga kiiresti vaja Vene ohu tõttu tõsta kaitsevõimet, siis me eeldaks kas suuremat vabadust või ka keskset rahalist panust selleks," sõnas ta.

Lisaks Euroopa Komisjoni seni pakutule sooviks Eesti ka ühislaenu.

Selle vastu on seni näiteks Rootsi. "Euroopa kaitsmine on peamine. Teisalt, kui meil ei ole majandust, siis me ei saa ennast kaitsta. Kõik, mida me teha tahame – kaitse, heaolu, Ukraina toetamine –, sõltub õitsevast Euroopa majandusest," selgitas Rootsi peaminister Ulf Kristersson.

Teine kohtumise oluline teema oli Euroopa majanduse seis. Hispaania tahab näiteks rohepöörde kiirendamist.

"Rohepööre ja kliimamuutustega kohanemine ei kahanda konkurentsivõimet, need käivad käsikäes. Roheleppe eesmärkide täitmine on fundamentaalne, et konkurentsivõimet säilitada," sõnas Hispaania peaminister Pedro Sanchez.

Eesti samas rõhutas vajadust reegleid lihtsustada ja kärpida. Michal otsis teiste riigijuhtide seast liitlasi, et heitkogustega kauplemise süsteemi laiendus ETS 2 tühistada või vähemalt edasi lükata.