3. veebruar oli kaitseministeeriumis pingeline päev. Varahommikul Eesti Ekspressis ilmunud lugu heitis kaitseminister Hanno Pevkurile ette otsustamatust ja kontrolli puudumist. Loost võis aimata, et anonüümselt rääkisid ka mõned ministri alluvad.

Mõni tund hiljem toimunud majakoosolek tõi teise uudise. Ministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk tutvustas struktuurireformi, mis muuhulgas tähendas kahe asekantsleri koondamist. Asekantslerid said otsusest teada samal koosolekul.

Ministeeriumis tekkinud küsimustest osa pahises samal päeval meediasse. Aga selle varju jäi, et Kuusel oli ametnikele ka häid uudiseid. Ta ütles, et suurt palgatõusu praegu inimestele lubada ei saa, aga põhipalgad võivad kerkida piisavalt, et see maksutõusude mõju kompenseeriks.

Niimoodi kirjeldasid koosolekut rahvusringhäälinguga rääkinud inimesed. Mõni ütles, et Kuusk rääkis julgeolekumaksust, mõni, et lihtsalt maksu- ja hinnatõusust. Aga kriitikute jaoks jääb mõte  samaks: samal ajal, kui kogu Eesti riigikaitse nimel püksirihma pingutab, räägitakse kaitseministeeriumis kõrgemast palgast.

Kuusk: põhipalga tõstmiseks kärbitakse lisatasusid

Kaimo Kuusk ise meenutas, et võis midagi sarnast küll öelda, ehkki otseselt julgeolekumaksu ta enda sõnul ei maininud. Veel rõhutab ta korduvalt, et ministeeriumi palgafond ei kasva.

"Me manööverdame selle raames. Mõte on kärpida muutuvpalga osa, igakuine palk seevastu on pisut suurem," selgitas Kuusk ERR-ile.

Seni kasutati 12 protsenti kaitseministeeriumi palgafondist tulemustasudeks. Laias laastus käis see nii, et igale ametnikule ja osakonnale seati kvartalieesmärgid. Mõni pidi valmis saama eelnõu või arengukava, mõni pidi hanked ette valmistama. Erinevate ülesannete nimekiri on kirju. Kvartali lõpus vaadati tehtud töö üle ja sõltuvalt sellest kujunesid ka tulemustasud.

"Ma tegin kaks sellist tsüklit sügise jooksul läbi ja kui me räägime bürokraatia vähendamisest, siis see on see koht küll," rääkis Kuusk, kelle sõnul oli kantsleril selle protsessi haldamiseks eraldi nõunik. Sellest nõunikust ülejääva ametikoha kasutab ta enda sõnul ministeeriumi auditivõimekuse tugevdamiseks.

Kuusk rõhutas, et aja jooksul oli lisatasude süsteem oma mõtte kaotanud. "Paljud saatsid siis sellel tähtaja eelsel õhtul kantslerile oma tehtud tööd ära – kõik need poliitikad ja rakenduskavad – ja eeldasid, et sellega ongi tulemused saavutatud," märkis ta ning lisas, et pärast dokumendi valmimist peaks päris töö alles algama.

Ministeeriumis on palgareformil nii toetajaid kui ka kriitikuid. Viimased leiavad, et tulemustasude süsteem aitas ametnike fookust kindlatel eesmärkidel hoida. Kuusk ütles selle peale, et eesmärke seatakse ministeeriumis ka edaspidi. Aga lisatasude süsteem automatiseeris tema sõnul juhtimise.

"Sa ise ei peagi justkui midagi tegema juhina. Et sul on lihtsalt seesama pealevoolav lisatasu ja see justkui juhib," kirjeldas kantsler senise süsteemi vigu. "Kui on inimesi, kes ei suuda ennast muidu motiveerida, siis tuleb vaadata, võib-olla leidub talle ministeeriumi sees või valdkonnas rohkem rakendust."

Kõigi põhipalk ei kerki ühtemoodi

Tulemustasusid, nagu nimigi ütleb, jagati tulemuste eest. Kindel sellele olla ei saanud ja mõne töötasu piirduski põhipalgaga.

Enamuse osakonnajuhatajate lisatasud küündisid 2022. aastal 16 protsendi kanti põhipalgast. Aasta hiljem sai kõige tublim osakonnajuhataja põhipalgale lisaks 17 protsenti lisatasusid. Mõne osakonnajuhataja lisatasu jäi kahe või protsendi juurde.

Tulemustasu maksmiseks teeb ettepaneku ametniku vahetu juht. Kantsleri puhul on selleks minister.

Näiteks kaitseministeeriumi eelmine kantsler teenis esimesel sõja-aastal 67 846- eurosele aastapalgale lisaks 13 162 eurot lisatasudena. Järgmisel aastal lisandus 75 778-eurosele põhipalgale 14 804 eurot. Sellest oluliselt rohkem poleks minister saanud kantslerit tunnustada, sest seadus lubab põhipalgale lisada maksimaalselt 20 protsenti.

Aga lootusega, et võib-olla tuleb kvartali lõpus palgalisa, kodulaenu ei võta, rõhutas Kuusk. See on tema sõnul ka üks peamisi argumente, miks süsteemi muuta. "Ega sa laenuhaldurit sellega ära ei veena, kui sa ütled, et sa oled väga hea töötaja," selgitas ta.

Kuuse sõnul ei kaotata tulemustasusid täiesti ära, vaid nende osakaalu vähendatakse 12 protsendilt seitsmele või kaheksale. Ta lisas, et põhipalga tõus ei pruugi jõuda kõigi ametnikeni.

"Ma ei poolda sellist ühtlast palga laialimäärimist. Mõte on ikkagi see, et juhid otsustavad, kellele on vaja ja kes väärivad oma tulemuste pealt igakuist kõrgemat palka," ütles Kuusk.

Suurem palgatõus oli paar aastat tagasi

Varasemate aastate näitel poleks kaitseministeeriumi palgatõusus ka midagi eriskummalist. 2023. aastal oli osakonnajuhatajate keskmine kuupalk 3827 eurot. Aasta hiljem oli see 4120 eurot. Ehk keskmiselt said osakonnajuhatajad 7,7- protsendilise põhipalga tõusu.

Reljeefsemat muutust näeb, kui võrrelda nende osakonnajuhatajate töötasusid, kes olid ametis kogu 2022. ja 2023. aasta jooksul. Avalike andmete põhjal oli selliseid osakonnajuhatajaid kolm. Neist kõige kõrgema palgatõusu saanud ametnik teenis esimesel sõja-aastal koos lisatasudega 51 492 eurot. Järgmisel aastal teenis ta kokku  68 577 eurot ehk 33 protsenti rohkem. Teise ametniku kogupalk kerkis aastaga 20,6 protsenti ja kolmanda oma 11 protsenti. Samas suurusjärgus oli ka nende põhipalga tõus.

Kantsleri sõnul ollakse põhipalga poolest teiste ministeeriumitega võrreldes kusagil keskel. Kui arvesse võtta ka seniseid lisatasusid, ollakse paremate seas. Aga tööjõuturul tuleb konkureerida ka erafirmadega. Jõudu koguv kaitsetööstus ja IT-sektor pole seejuures ainsad võistlejad.

"Aasta alguses kutsusime ühest meediamajast keskastmejuhti kandideerima meie ministeeriumiga sarnasele positsioonile, aga inimene loobus, sest ta oleks meile tulles oma palgas lihtsalt nii palju kaotanud," rääkis Kuusk.