2024. aastal tõusid korterite hinnad 6,1 protsenti ja majade hinnad 6,2 protsenti.

Mullu neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 3,6 protsenti. Korterite hinnad tõusid 2,1 protsenti ja majade hinnad 7,5 protsenti.

"Võrrelduna eelmise kvartaliga langes indeks teist kvartalit järjest. Ka korterite hinnad langesid neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 1,3 protsenti, majade hinnad aga tõusid 0,9 protsenti," selgitas statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja.

Tehingute rahaline maht oli 2024. aasta neljandas kvartalis suurem nii kolmandast kvartalist kui ka 2023. aasta neljandast kvartalist.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 4,2 protsenti. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga tõusis indeks 2024. aasta neljandas kvartalis 1,5 protsenti, võrreldes kolmanda kvartaliga aga langes 1,8 protsenti.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Ökonomist: tegemist on päris suure  hinnatõusuga

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles statistikaameti andmeid kommenteerides, et tegemist on päris suure  hinnatõusuga, kui arvestada, et üldine inflatsioon oli 3,6 protsenti. 

"Aasta kahel viimasel kvartalil hinnaindeks langes, samas kui tehingute mahud kasvasid. Sellesse perioodi jääb ka intresside langus. Kui esimesel pilgul on tegemist ebaloogilisusega, et hinnad langevad ja müügimahud suurenevad, siis sellele on suhteliselt lihtne ja loogiline põhjendus - üldine statistika ei erista järelturu eluasemeid ning uusi eluasemeid," märkis Eamets.

"Muudele allikatele tuginedes võib väita, et aasta teises pooles eluaseme turg elavnes, aga seda eelkõige järelturu korterite osas. Uute korterite ja majade müük pigem vähenes. See seletabki tõsiasja, et keskmised hinnad natuke langesid, aga müügimahud samal ajal kasvasid. Järelturu korterid on ju odavamad kui uued korterid," lisas ta.

Uus aasta toob Eametsa hinnangul kaasa kinnisvaraturu elavnemise, sest euribor langeb jätkuvalt.