Ülo Kaasik tõdes "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et viimastel aastatel on tulnud Eesti majanduse kohta palju negatiivseid uudiseid, kuid valitsus saab majanduse kindlustunde loomisega olukorda parandada.

"Mida valitsus saaks teha? Luua kindlustunne läbi selle, et me riigikaitsesse piisavalt panustame. Aga teisalt ei tohi unustada, et peaksime hoidma riigirahanduse piisavalt korras. Kui on uudiseid, et meil väga kiiresti hakkab defitsiit kasvama, ka võlg hakkab kasvama, siis loomulikult on ka investorid mures, kust võtab valitsus tulevikus selle raha, et võlg tagasi maksta," selgitas ta.

Kaasiku sõnul mõistab Eesti Pank, et valitsus peab kaitsekulutusi suurendama ja seetõttu ilmselt ka defitsiit kasvab. Samas ei tohiks defitsiit kasvada Kaasiku sõnul muudel põhjustel.

"Kindlasti, iga hinna eest tuleks ära hoida see, et defitsiit hakkab kasvama mingil muul põhjusel, kas või näiteks sellega, et tahetakse juba väljakuulutatud makse tagasi keerata. Kindlasti peaksime püüdma leida pikaajalise lahenduse kaitsekuludele. Kui me ikka tahame mitu aastat, üle kolme aasta hoida kaitsekulusid väga kõrgel tasemel, siis peaksime leidma ka tulusid nende katteks," rääkis Kaasik.

Kui kaitsekulutuste viie protsendi tasemel hoidmiseks võtta igal aastal laenu, siis see tähendab riigieelarvesse sadu miljoneid eurosid lisakulu intresside näol.

"Kui teeme rusikareegli rehkenduse, et igal aastal võtame kaks miljardit eurot laenu, siis viie aastaga on see 10 miljardit eurot, ja intress võib olla, kui hästi läheb, on kolme kuni nelja protsendi juures, siis see tähendab, et igal aastal hakkame 300 kuni 400 miljonit eurot juurde kulutama. Seda peame ka oma igapäevatuludest suutma kanda," selgitas Kaasik.