Selle nädala kolmapäeval koguneb esimest korda valitsuse loodud majanduskasvu nõukoda, kuhu kuulub tööandjate keskliidu esindajana ka Ain Hanschmidt.

Kuigi Eesti Pank prognoosib lähiaastateks majanduskasvu, siis majandus iseenesest ei kasva, ütles Ain Hanschmidt "Ringvaates. 

Hanschmidti sõnul peavad majanduse kasvu jaoks ettevõtted julgema investeerida. Ta selgitas, et Eesti peab looma ettevõtjatele kindluse, et siinne julgeolek on tagatud.

"Kui teeme silmnähtavaid asju, nii et investorid ja ka vaenlane näeb, siis sõda ei tule ja ettevõtted julgevad investeerida. Kui välisinvesteeringud tulevad ka tagasi, siis on majanduskasv pikaajaline," rääkis ta. Hanschmidt lisas, et Eesti kindralid peavad selgelt ütlema, kas nad on Eesti riigi kaitseks valmis või mitte.

Teine probleem on Hanschmidti sõnul inflatsioon ja kontrolli alt väljas avaliku sektori kulutused.

"Inflatsioon ja avaliku sektori kulud tuleb kontrolli alla saada, energia hind peab olema taskukohane ja energia peab olema kättesaadav ja bürokraatia, ülereguleeritus tuleb ära lõpetada," sõnas ta.

"Sa pead mõtlema tuleviku peale. Kui tulud langevad, siis peab kulud kontrolli alla võtma. Sama on Eesti riigiga – majandustõus, mis nüüd tuleb, on ikkagi sellepärast, et kolm aastat on langust olnud. Ja kui tahame, et see majandustõus oleks järjepidev, siis peab ka Eesti riik oma avaliku sektori kulud kontrolli alla võtma," rääkis ta.

"Inflatsioon on Eesti majandusele väga ohtlik. Kui hinnad kogu aeg tõusevad, siis me pole mingil ajal konkurentsivõimeline. Meie majanduskasv sai praegu alguse tänu sellele, et ekspordivõime paranes, eksportivad ettevõtted ekspordivad praegu paremini. Aga kui inflatsioon viib nende omahinna jälle liiga kõrgele, siis nad ei ole jälle konkurentsivõimelised välisturgudel," ütles Hanschmidt.

Hanschmidt märkis, et majanduskasvu nõukoja soovitused valitsusele ei ole seega midagi keerulist.

"Majandus iseenesest väga keeruline, väga suur raketiteadus ei ole – kui sul on tulud madalamad, siis peavad ka kulud olema madalamad. Sa ei tohi üle võimete elada, eriti riik," selgitas ta.

Hanschmidt tunnustas praeguse valitsuse otsust kutsuda ettevõtjad endale nõu andma.

"Ma olen olnud tööandjate keskliidus aastaid – neli või viis aastat – ja esimest korda peaminister kutsub nõu andma. Vahepeal tekkis olukord, kus ettevõtjaid või praktikuid üldse ei kuulatud. Mis mulle eriti meeldib, kui praegune koalitsioonileping sõlmiti, siis see on lähiaastate arengu leping, kuidas Eesti majandus või riik edasi areneb. Vanasti tehti koalitsioonilepingud vaikuses, salaja, inimesed olid kolm nädalat kadunud, keegi midagi ei teadnud, aga nüüd tehti ilusasti koalitsioonileping, kus oli alusleping ja hakatakse avalikult arutama, kaasatakse ka eksperte, kuidas Eestit edasi arendada," selgitas ta.

Seda, kas poliitikud ettevõtjaid ka kuulda võtavad, näitab Hanschmidti sõnul tulevik. "Hea, kui küsitaksegi. Kõige hullem on see, kui debatti ei oleks," sõnas ta.

"Eks me oleme palju valitsust ka kritiseerinud, ka eelmist ja üle-eelmist valitsust, aga kui meile antakse võimalus anda otse nõu või probleemid üles tõsta, siis need ka tõstame," lisas ta.