Alender: kliimaministri roll võis inimestele kaugeks jääda

Uues valitsuses ei ole enam kliimaministri kohta. Senine kliimaminister Yoko Alender (RE) rääkis ERR-ile, et kliimaministri asendamine keskkonna- ja energeetikaministriga on mõistlik, kuna kliimaministri roll võis inimestele kaugeks jääda.
Reformierakonna juhatus kinnitas uueks energeetika- ja keskkonnaministri kandidaadiks Andres Suti.
"Ma arvan, tegelikult see lahendus praegu on väga hea," kommenteeris senine kliimaminister Alender. "Ma arvan, et ta töötab selle nimel, et Eestis rohkem sellist ühtsustunnet kasvatada. Ma arvan, et on ka päris aus, et tegelikult see, et meil on keskkonna- ja energeetikaminister, see võtabki selle valdkonna, need väga suured prioriteedid kokku."
Alender tõdes, et kliimaministri roll võis inimestele kaugeks jääda.
"See on üsna selge, et siin oli teatud selline laine, kus võib-olla "kliima", mis on selline tegelikult ju väga abstraktne asi – et kui kasutada sellist väga abstraktset mõistet, mis võib-olla inimeste jaoks jääb tegelikult hästi kaugeks, siis ongi raske ka mõista, et mis poliitikat seal täpselt tehakse," sõnas Alender.
"Ma arvan selle tõttu praegu see ülesehitus on väga mõistlik. Prioriteet on selgelt julgeolekul ja majandusel," lisas ta.
Andres Sutt sobib Alenderi sõnul keskkonna- ja energeetikaministri rolli väga hästi. "Puhas loodus, puhas energia, nii nagu ta seda väljendas ka oma esimeses sõnavõtus. Ma loodan, et ma saan toeks olla riigikogus keskkonnakomisjoni esimehena. Ma arvan, et suund on väga õige."
Küsimusele, kas Eesti kohustused kliimapoliitikas lükatakse praeguses olukorras kõrvale, vastas Alender: "Ei, kliimaeesmärgid ja see, kui ruttu me puhtale majandusele üle lähme, on ju konkurentsivõime küsimus. Nii ka Euroopas praegu näiteks puhta tööstuse lepe, on selge, et see konkurentsivõime on A ja O. "
Alender rõhutas, et Eestis vaja vaadata, kus on regulatsioonidega liiale mindud ja siis sellist tarbetut bürokraatiat vähendada.
"Aga kliimaeesmärgid, mida rutem me suudame selles arengus teha olulisi otsuseid, saada rohkem odavat taastuvenergiat turule, seda parem ka majandusele. Kindlasti need eesmärgid on jõus, aga lihtsalt fookus on selgelt siin just konkurentsivõimel, ka sellisel Euroopa isevarustatuse võimel, millel on ka ju julgeolekuga väga oluline side," lisas Alender.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Intervjueeris Tõnu Karjatse