Kajakate arv looduses väheneb, kuid linnades on neid aina rohkem
Kevade saabudes on linnakajakad asunud jälle kortermajade katustel endale pesakohti otsima ja nii ka linna inimestele muret valmistama. Vihasemad linlased nimetavad neid ka tiibadega rottideks, kuid mida teha, et juba aastaid kestnud probleemid leeveneks?
Tartu Annelinna kortermajade katused on kajakatele ideaalseks pesitsuskohaks ja kuna Annelinnas on selliseid katuseid palju, on probleem kõige aktuaalsem just selles piirkonnas.
"Kell neli hommikul hakkab karjumine ja kaklevad varestega. Kui (kajakad) lapsed saavad, siis mööda kõndida ka ei tohi, sest (kajaka)emad hakkavad varitsema. Ikka väga hirmus, kui sa kõnnid oma lapsega ja tema ikka lehvitab, et vaata, lind, ja siis väga kuri emme hakkab ülevalt karjudes sinule pähe ja sinu lapsele pähe, see on hirmus," rääkis Annelinna elanik Maria Kontse.
"Nad reostavad katuseid, teevad oma pesasid. Nad reostavad õues olevad autod ära ja inimesed kaebavad selle peale," ütles Kaunase pst 62 korteriühistu juhatuse esimees Mare Popova.
Ligi 30 aastat Annelinnas elanud Popova sõnul on mure kajakatega olnud tema elukohas aastaid ja lindudega seotud probleemid on aja jooksul vaid süvenenud. Linnuökoloog Marko Mägi kinnitab, et aina enam kajakaid koondubki turvalisemasse linnakeskkonda.
"See, et me tegeleme linnades kajakaprobleemiga, tulenebki suuresti sellest, et looduslikke pesapaiku on neil kas vähemaks jäänud või on nad aru saanud, et linnas on tegelikult turvalisem olla ja nad ongi linnadesse koondunud. Kui me vaatame üldiselt kajakate arvukust, siis me peame tõdema, et (kuigi) meile tundub, et neid on kõikjal väga palju, aga tegelikult looduses nende arvukus langeb, nad koonduvad linnadesse. Linnades, ma arvan, et nende arvukus järjest suureneb," rääkis Mägi.
Paljud korteriühistud on püüdnud pesade tekkimist ennetada kasutades linnupeletajaid. Nii on selline variant läbi proovitud ka Kaunase pst 62 ühistul. Samuti on ühistu tegelenud aktiivselt pesamaterjali ära korjamisega, mida võibki ka Marko Mägi sõnul pidada efektiivseks meetmeks. Oluline on aga sellega tegeleda järjepidevalt ja kõikides lähedal asuvates ühistutes korraga.
"Vähemasti teatud piirkondades ühistud võiksid omavahel seda tegevust koordineerida, et käime nüüd kõik katustel. Iga päev, igal hommikul enne hommikukohvi joomist läheme käime tiiru katusel, vaatame, mis toimub. Pelgalt inimese käimine katusel võib olla linnule piisavalt häiriv, et ta saab aru, et ta ei ole sinna oodatud," lausus Mägi.
Kuigi Popova sõnul nende ühistu katust puhastatakse, on see tegevus tema hinnangul ohtlik, kuna linnud võivad pesa tegemise ajal rünnata. Vabatahtlikkuse alusel ei saa ka elanikelt eeldada, et keegi on valmis igapäevaselt katusel käima. Nii ootavad ühistud Popova sõnul rahalist tuge ka Tartu linnalt, et oleks võimalik inimeste tööd katusel tasustada.
"Kui hakata kedagi vabatahtlikult paluma, siis ta võib minna sinna, aga tal puudub selleks kohustus. Linnal on vaja välja pakkuda mingid lahendused. Me ei ole ornitoloogid, me ei tea nende kajakate elu," nentis Popova.
Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul saaks linn aidata kontaktidega ja panustada praegusest enam vaid teavitustöösse.
"Tõsi on see, et tõesti osa korteriühistuid võtab teemat tõsisemalt, osa võtab vähem tõsiselt. Aga hoolsuskohustust majaomanikult ära võtta või ise maksta kinni eramajade katustel toimuvat, seda linnavalitsus tegelikult ju teha ei saa," ütles Tamm.
"Kui te ei soovi linde, siis tegelege varakult. Aga minu enda arvamus on, et kas alati on neid vaja ära tõrjuda. Mina tunnen neist pigem rõõmu, isegi kui nad valjusti kisavad, sest see on märk sellest, et tegelikult linn ei ole mõeldud ainult inimestele," lausus Mägi.
Toimetaja: Marko Tooming