Tulevane siseminister Igor Taro, mis nüüd tegema tuleb hakata?

Tuleb hakata tegelema laiapindse julgeolekuga, sisejulgeolekuga, elanikkonnakaitsega, piiri välja ehitamisega. Kõigepealt sellega, et Eesti inimestel oleks kindlus, et kui midagi juhtub, siis nad saavad sellest kohe teada, nad teavad, kuidas selles olukorras tegutseda ja et oleks ressursid selleks, et õigeid asju teha. Et inimestel oleks kindlus, et Eestis on turvaline elada. Et siin tasub kodu osta, remontida ja pikki plaane teha.

Kirjeldate kõike seda, mida siseministeerium ja päästeamet on senimaani üsna hoogsalt teinud. Ma saan aru, et kõik senitehtu teeb teile ainult rõõmu. Muudatusteks vajadust ei näe, tuleb sama vagu täpselt sama tempoga edasi kütta.

Ausalt öeldes elanikkonnakaitses siiski on päris palju väljakutseid veel. Me ei saa öelda, et meil üheski omavalitsuses asjad päris korras oleksid. Kogu see teema on mõnevõrra veel lapsekingades, sinna on vaja ressurssi suunata juurde.
Neid inimesi on vaja võimestada, et leida mingisugune lahendus, kus omavalitsus paneb oma osa, riik paneb oma osa, mingi osa jääb inimestele kogu seda asja stimuleerida, et asjad korda saaksid.

Kas kohalikud omavalitsused vajavad rohkem abi nii-öelda ainelistes asjades, näiteks evakuatsioonikohtade loomisel või pigem administratiivselt ehk kriisiplaanide tegemisel jne?

Ma arvan, et nii seda kui teist. Aga kahtlemata ei saa niimoodi teha, et me ütleme, et see on KOV-ide vastutus ja siis saagu hakkama, kuidas tahavad. Siin tuleb ikkagi välja mõelda, kuidas ressurssi juurde anda niimoodi, et see ressurss võimenduks ja stimuleeriks kohalikke omavalitsusi kaasa mõtlema ja stimuleeriks kohalikke omavalitsusi stimuleerima korteriühistuid ja kodanikke, et see asi siis tulemusteni jõuaks.

Ressursid on üks keeruline teema. Päästjad ja politseinikud tahavad palgatõusu. Juba eelmisel aastal tahtsid, ei saanud. Nüüd oleks vaja, vähemalt nende sõnul. Kas tuleb? Kas meie riigi eelarvestrateegia peaks ruumi pakkuma ka päästjate ja politseinike palgatõusuks juba hiljemalt järgmisel aastal?

Ma usun, et kõik Eestis soovivad palgatõusu. See on täiesti põhjendatud. Mida kiiremini me suudame selle kindlustunde Eestis tagada, et meie majandus hakkab kasvama, seda kiiremini meil tekivad kõik täiendavad võimalused
palgatõusuks ja teatud asjade parandamiseks. Nii et ma arvan, et me peame sellel fookust hoidma, et oleks see kindlustunne. Ja siis läheb majanduslikult paremini ja kõikidel Eesti inimestel läheb paremini.

Päästjad ja politseinikud saavad palgatõusu siis, kui majandusel hakkab minema paremini?

Ma arvan, et see käib kõigi kohta. Need asjad ei saa kuidagi lahus olla. Kindlasti ei ole see valdkond, kus me saame personali pealt midagi veel kokku hoida. Meil on väga oluline, kuidas me olemasolevaid inimesi hoiame ja kuidas me neid toetame. Sellest saavad kõik aru. Tegelikult selles koalitsiooni alusleppes on päris mitu olulist lauset selle kohta, justnimelt ressursi leidmise kohta. Sellel saab olema meie fookus järgmised neli, viis nädalat, et kuidas poliitiliselt paika panna, mismoodi see ressurss leitakse ja kuidas rakendatakse.

Küsin konkreetsemalt. Kas päästjad ja politseinikud peaksid järgmisel aastal saama palgatõusu?

Ma ei suuda praegu nii detailsele küsimusele nii täpselt vastata. Me peame sellele asjale otsa vaatama, mis meie eelarvelised võimalused siis lõpuks on.
Ma kindlasti seisan selle eest, et nad võimalikult kiiresti seda saaksid.

Siitsamast aknast (intervjuu on tehtud riigikogus - toim.) paistab Vene õigeusu kiriku katedraal. Kas selle mõttega, et lõigata läbi seadusandlikult sidemed Vene õigeusu kiriku ja Moskva patriarhaadi vahel, kas selle eelnõuga minnakse samamoodi edasi?

Praeguses julgeolekuolukorras me peaksime tegema ikkagi kõik, et meil ei oleks Eestis mitte ühtegi organisatsiooni, mida juhitakse nii-öelda mõne teise terroristlikuks kuulutatud organisatsiooni või terroristlikuks kuulutatud
riigi organisatsiooni poolt. Siin on see põhimõte universaalne, see puudutab nii
Moskvat kui ka kõiki teisi võimalikke variante. Selles mõttes, kui riigikogu selle otsuse lõpuks vastu võtab, siis on riigikogu ülesanne sellega lõpuni minna,
siis peame vastavalt tegutsema.

Selles eelnõus te mingit muutmise vajadust ei näe?

Ma hetkel jään selle vastuse võlgu. See eelnõu ei ole otseselt minu komisjonis olnud siiamaani. Homme ma lähen majja ja hakkan süvenema juba detailselt
kõikidesse nendesse protsessidesse.

Liiklusest on palju räägitud. Eelmisel aastal oli väga palju hukkunuid. Politsei- ja piirivalveamet ütleb, et tarvis on tõenduspõhiseid meetmeid liikluse rahustamiseks, muuhulgas on tarvis veapunktisüsteemi ja tarvis on keskmise
kiiruse kaameraid. Eelmises liikluskomisjonis, kui olid teised ministrid veel seal, öeldi, et ministrid peaksid need viima valitsusse. Kas keskmise kiiruse kaamerad ja veapunktisüsteem peaks tulema, et liiklust rahustada?

Ma arvan, et kõik asjad, mis liigutavad meid politseiriigile lähemale, nendest me võiksime hoiduda. Kõik asjad, mis on tõenduspõhised, efektiivsed, neid me peaksime rakendama. Lisaks nendele meetmetele, mis te ütlesite, on päris oluline ka taristu kujundamise meede. Teetaristu. Mismoodi need ohtlikud kohad on välja ehitatud, kuidas on need planeeritud ja kujundatud. Seda ei tasuks ka unustada.

Ikkagi, kas nende algatustega peaks edasi minema?

Kahtlemata tasub seda analüüsida. Ma ei ütle, et see kindlasti läheb käiku või ei lähe. Tasub analüüsida ja vaadata, kuidas teha nii, et me ka liigselt uut bürokraatiat ei tekita sellega või selliseid protsesse, mis muudavad riiki jälle kohmakamaks. Sellepärast ma ei julge praegu kohe mingeid veksleid
välja käia. Plusse ja miinuseid on mõlemal poolel.

Korruptsioonil plaanite turjast kinni haarata ja uksest välja visata?

See on alatine põhimõte, kogu aeg peaks olema. Korruptsioon on selline asi, mis sööb ühiskonda ja takistab selle arengut.

Põlva vallavolikogus te olite opositsiooniliider. Seda aega meenutatakse selle poolest hea sõnaga, et te olite ikkagi väga-väga aktiivne. Kas tol ajal läks Põlvas asi paremaks?

Eks seal mõned küsimused jäid üles, aga...

Kas ma mäletan õigesti, et teie peamine mure oli toona üks ülekäiguraja ehitamine, mida vedas Reformierakond ja seda ülekäigurada ehitas ettevõte, mis kuulus tulevasele taristuministrile Kuldar Leisile. Rääkisite, et seal on huvide konflikti mure, tegelikult ütlesite selle kohta korruptsioon. On mu mälu selle koha pealt õige?

Teie mälu on õige.

Kas toonased kahtlused teie jaoks on hajutatud või näete senimaani, et tegemist oli huvide konflikti ja tegelikult korruptsiooniga?

Ma ütlesin ka toona, et neid asju oleks võinud mõnevõrra teistmoodi teha.

Aga kas siis oli huvide konflikt ja korruptsioon?

Mina ei ole õiguskaitseorgan, eks ole. Oleks pidanud olema mingisugune menetlus, mis selle lõplikult kindlaks teeb. Õiguskaitseorgan ja kohus annavad selle lõpliku hinnangu. Küll aga ma juhtisin tähelepanu, et seal asju aeti küsitavalt. Tegelikkuses igasuguseid vahendeid ja võimalusi selleks oli, see enese taandamine otsustavatelt koosolekutelt jne.

See jäi Kuldar Leisil toona tegemata?

Mulle tundus toona, et see jäi tegemata.

Kuidas te nüüd valitsuses Kuldar Leisiga hakkama saate?

Peame hakkama saama. Ega midagi ei ole teha.

Olete rääkinud ka nüüd pärast seda Põlva lugu?

Ei ole veel saanud rääkida. Nii temale kui ka mulle tuli see uus väljakutse küllaltki ootamatult. Ega me siin nädal aega ette ennast keegi ministriks ei mõelnud. Ma arvan, et me varsti saame ministritega kokku ja eks siis räägime selgeks.

On teil siseministrina mõttes ka mõni täiesti uus algatus, mida te näete, et lihtsalt valdkonnas ei ole senimaani tehtud? Te mainisite elanikkonnakaitset, seal on alati vaja juurde panna. Aga on teil midagi, mis teil on südamel olnud ja mida te näete, et nüüd tuleks sellega pihta hakata?

Nii palju, kui ma tean, siis valdkonnas töötavad väga head eksperdid ja spetsialistid. Mina ei pea ennast eksperdi tasemel veel nii kõvaks tegijaks, et ma julgeksin praegu öelda, et neil on midagi totaalselt kahe silma vahele jäänud.