Esmaspäeval allkirjad saanud koalitsioonileppe järgi jääb Reformierakonna juhtida maaelukomisjon, mille esimehena jätkab Urmas Kruuse, rahanduskomisjon, mille eesotsas jätkab Annely Akkermann, ja väliskomisjon, mida veab ka edaspidi Marko Mihkelson.

Sotsiaaldemokraatidest vabaks jääva õiguskomisjoni juhi kohale esitavad reformierakondlased Madis Timpsoni, kes praegu veab sotsiaalkomisjoni. Tema asemele tuleb senine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kultuurikomisjoni juhtimise võtab sotsiaaldemokraatidelt üle Liina Kersna. Keskkonnakomisjoni juhtis seni Eesti 200 liige Igor Taro, kellest saab siseminister. Ka selle koha saavad endale Reformierakond, täpsemalt senine kliimaminister Yoko Alender.

"Meil on olnud ka see tava, et kui minister tuleb tagasi riigikogusse, siis ta oma valdkonna komisjoni saab juhtida," rääkis riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak.

Eesti 200 tõstab komisjonijuhtideks Kivibergi ja Reinaasa

Eesti 200 juhtida jääb neli komisjoni. Euroopa Liidu asjade komisjoni juhina jätkab Peeter Tali ja riigikaitsekomisjoni eesotsas Kalev Stoicescu.

Seni põhiseaduskomisjoni vedanud Hendrik Terras suundub regionaal- ja põllumajandusministriks. Tema kohta on erakond pakkunud Ando Kivibergile. Koalitsioonilepingu järgi saab Eesti 200 endale ka seni sotsiaaldemokraatide käes olnud majanduskomisjoni juhtimise. Seal haarab tõenäoliselt ohjad Marek Reinaas.

Erakonna fraktsiooni esimees Toomas Uibo veel Reinaasa ja Kivibergi asjus kinnitust ei andnud. "Ma arvan, et mõlemad saaksid kenasti hakkama sellega. Marek Reinaas on ise ettevõtja ja ettevõtlus on üks väga suur teema majanduses," rääkis Uibo, kuid viitas, et vähemalt üks oluline koosolek on veel pidamata.

"Me selle arutelu teeme fraktsioonis ära ja siis on selge, kes kuhu läheb."

Olulisteks hääletusteks saab saadikuid ringi liigutada

Omaette küsimus on, kuidas uued komisjonijuhid ametisse saavad. Arvuta, kuidas tahes, kõigis komisjonides koalitsioonisaadikutel enamust ei ole. Ja vähemusega olulisi hääletusi ei võida. Uibo ütles, et esimeeste vahetamiseks tarvilikud tantsusammud on keerulisemad kui kunagi varem.

"See on nii kompleksne, et üks samm mõjutab järgmist kolme sammu. Sellega me täna töötamegi," rääkis Uibo.

Samas pole üksikuks hääletuseks komisjonis enamuse kindlustamine ka mingi raketiteadus. Kui vaja, saab riigikogu juhatus komisjone suuremaks või väiksemaks muuta. Sellega koos saab koalitsioon oma saadikuid tõsta täpselt sinna, kuhu parasjagu vaja. Kui tarvis, pannakse õiguskomisjoni mõni inimene juurde, kui tarvis, võetakse mujalt vähemaks. Kõik see seisab tõenäoliselt ees aprilli teisel nädalal.

"Ma ise eelistaksin ka, et me teeksime neid liigutusi võimalikult vähe, et need oleks püsivad," rääkis Uibo. "Aga ma ei saa ka täna välistada, et üks või kaks nädalat tuleb läbi ajada nii-öelda ajutisemate inimestega. Olukord on selline ja see tingib ka mängureeglid."

Mõnes komisjonis lepitakse viigi või vähemusega

Aga sellised liigutused, mida saab teha oluliste hääletuste tarbeks, on kõigile asjaosalistele väga tülikad. Suurem osa saadikuid tahab oma komisjonides sisuliselt kaasa rääkida ja aru saada, mille poolt või vastu nad hääletavad.

Niisiis tuleb koalitsioonil arvestada, et mõnes komisjonis on neil vähemus või parimal juhul viik. "Ma arvan, et meil on komisjone, kus see tööstiil ja üksmeel teemades on suuremad kui mõnes teises. Näiteks väliskomisjon on selline või riigikaitsekomisjon," rääkis Pillak.

Neis komisjonides saab rohkem arvestada ka niinimetatud aknaaluste saadikutega. Vaevalt hakkavad riigikaitsekomisjoni liikmed Leo Kunnas ja Enn Eesmaa pelgalt mängulusti pärast eelnõude menetlemist või päevakorra kinnitamist takistama. Ja see kindlus lubab koalitsioonil saadikuid mujale suunata.

Omaette küsimus, kes praegustest riigikaitsekomisjoni liikmetest sooviks millelegi muule keskenduda.

"Loomulikult, igal inimesel on oma profiil välja kujunenud ja on arusaadav, et see ei ole lihtne otsus," tõdes Uibo. "Aga tänane olukord tingib seda paraku."

Uibo rõhutas, kui oluline on komisjonide igapäevase töö sujumasaamisel aknaaluste saadikute roll. See viib küsimuseni, kas mõnele neist ei võiks komisjoni juhtimist pakkuda, et saadik tugevamini tänase võimuliidu külge siduda.

Ehkki praegu on tegu pigem mõttemänguga, ei välista Uibo ka sellist võimalust. "Kui vaadata Skandinaavia riike, siis see on üsna tavaline, et mõnda põhikomisjoni juhib ka opositsiooni liige," rääkis ta. "Aga see ei ole praegu esimene valik."

Pealegi tähendaks see, et Eesti 200 või Reformierakond peaks mõne komisjoni juhtimisest loobuma.

Uibo: reisimiseks saab kasutada istungitevaba nädalat

Selge on see, et Toomas Uibol ja Õnne Pillakul ei seisa ees lihtsad ajad. Lisaks sellele, et pidevalt peab jälgima komisjonide matemaatikat, tuleb kindlustada enamus ka suure saali hääletustel. Eesti 200-l ja Reformierakonnal on seal kahepeale 52 kohta. Kui opositsioon koos aknaalustega end ühe eesmärgi taha koondavad, võivad hääletused väga napiks muutuda.

Nendes arvutustes on kõige olulisemad väliskomisjoni juht Marko Mihkelson ja riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Mõlema töö viib neid tihtilugu välismaale. Aga lähetustes käivad ka teised poliitikud ning välismaalt saadik hääletada ei saa.

"Kindlasti need reisimisvõimalused on oluliselt ahtamad, kui see oli suure koalitsiooni puhul," rääkis Toomas Uibo. "Seda me kindlasti jälgime koos oma koalitsioonipartneriga, et me peame igal hetkel need hääled suures saalis tagama. Eks reisimiseks saab kasutada istungitevaba nädalat. See on paraku tänane reaalsus."

Samas viitas Uibo, et tihtipeale on sõidavad riigikogu delegatsioonis välismaale ka opositsioonisaadikud.

Õnne Pillak ütles, et välissuhtlus on sama oluline kui varem. Aga nüüd tuleb hoolsamalt vaadata, millal on riigikogus need kõige olulisemad hääletused. "Selles mõttes on distsipliin läinud kindlasti rangemaks," sõnas ta.