Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) andis reedel kliimaministeeriumile ülesande alustada konsultatsioone Euroopa Komisjoni ning Euroopa Liidu riikidega teise heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2, HKS2) direktiivi tühistamiseks või direktiivi rakendamise edasilükkamiseks vähemalt kahe aasta võrra.

ETS2 näeb ette heitkogustega kauplemise süsteemi rakendumist ka hoonete ja maanteetranspordi kütuste jaoks.

Tšehhi ja Poola on algatanud EL-i tasandil arutelu ETS2 rakendamise edasilükkamiseks. Direktiivi muutmiseks on vajalik Euroopa Komisjoni vastav algatus, mille vastuvõtmiseks on vaja enamiku liikmesriikide toetust. 

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas rääkis, et majandusliku ja julgeolekuolukorra muutumise tõttu ei toeta ka Eesti heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist.

Klaas selgitas, et kui süsteemis kokku lepiti, oli Euroopas Liidus olukord teine.

"Kui see ETS2 või heitkogustega kauplemissüsteem number kaks Euroopa Liidus kokku lepiti, oli täiesti teine olukord. Tollel meil ei olnud majanduslangus selline, meil ei olnud sõjamõjud selliselt. Kogu majanduskeskkond on hoopis teine," sõnas Klaas.

Samuti tõi ta välja, et antud süsteem ei omaks ka soovitud mõju transpordisektoris heite vähendamisele.

"Me oleme saanud ka palju teadlikumaks selles osas, milliseid meetmeid meil tegelikult on vaja võtta, et transpordisektoris heidet vähendada. Heitkogustega kauplemissüsteem, kuigi ta energeetikas on väga tõhus süsteem, siis transpordisektoris me ei näe sellist mõju, mis tegelikult seda heidet vähendaks," sõnas Klaas.

Samas ei nõustu Klaas, et otsuse näol ETS2 tühistada on tegemist põhimõttelise muutusega Eesti rohepoliitikas.

"Kliimapoliitika eesmärgid on jätkuvalt samad," sõnas Klaas. "Kui me vaatame kasvõi seda, millega Euroopa Komisjon veebruari lõpus välja tuli, mis on puhta tööstuse kokkulepe. Selle puhta tööstuse kokkuleppe keskmes on puhas tööstus ja konkurentsivõime. Ehk Euroopa Liit jätkuvalt näeb seda, et kliimaeesmärkide täitmine on üks osa sellest puhtast tööstusest."

Ta rõhutas, et kliimapoliitika elluviimises on oluline valida sellised viisid, mida on on mõistlik rakendada. "Kui me näeme, et mingisugused viisid, mis on varem kokku lepitud või kui olud on muutunud, siis tulebki neid asju ümber vaadata, et kuidas neid oleks mõistlik teha. Kliimapoliitika pole asi iseenesest, vaid ta peab ikkagi lõppkokkuvõttes nii inimeste kui ka majanduse heaoluga ühte jalga käima," ütles Klaas.

Klaas täpsustas, et Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) võttis vastu seisukoha sõnastuses, et Eesti taotleb laiendamise tühistamist ja kui see pole võimalik, siis edasilükkamist.

Ta märkis, et seisukoha juures on oluline see, et tuleb leida Euroopas liikmesriike, kes samuti sooviksid neid muutusi heitkogustega kauplemise süsteemis teha. "Selle protsess on selline, et Euroopa Komisjon peaks esitama kõigepealt algatuse selle heitkoguste kauplemissüsteemi muutmiseks ja selle algatuse peaksid siis heaks kiitma kvalifitseeritud häälteenamus, mis tähendab, et kui seda toetab ainult paar riiki, siis seda muudatust ei saa vastu võtta."

"Eesti seisukoht tähendab sisuliselt seda, et meie diplomaadid, ametnikud, ministrid töötavad selle nimel, et leida neid liitlasi teiste liikmesriikide seas, kes siis samamoodi sooviksid, kas siis selle süsteemi tühistamist või edasilükkamist," selgitas Klaas ja lisas, et praegu ei ole ükski liikmesriik ise tühistamist välja pakkunud, küll aga on Tšehhi teinud algatuse süsteemi edasilükkamiseks.

"Nüüd need läbirääkimised peavadki näitama, et kummas suunas oleks potentsiaalselt võimalik see kvalifitseeritud häälteenamus riike kokku saada. Selles osas peavad ametnikud, poliitikud ja diplomaadid töötama," sõnas Klaas.

Klaas selgitas, et järgmisena seisab ees liikmesriikide positsioonide kaardistamine. "Vähemalt edasilükkamise osas me praegu teame, et vähemalt kaks liikmesriiki (Poola ja Tšehhi – toim) on väljendanud, et see valmisolek nendelt oleks. Aga kolmest liikmesriigist tervikuna ei piisa, seal on vaja neid riike rohkem leida."

Ta märkis aga, et osad riigid on välja öelnud, et ei poolda süsteemi rakendamise edasilükkamist tulude tõttu, mis selle süsteemi kaudu laekuvad ning et osades riikides nähakse, et süsteemi rakendamisel on suur mõju heite vähendamiseks.

"Miks me Eestis näeme, et see tegelikult heite vähendamist kaasa ei too, on just see, et meil on palju hajaasustust. Ja see, kui kütusehinnad näiteks on kallimad – ainuüksi see ei tõuka inimesi autost loobuma. Selleks, et autost loobuda, peavad olema väga head ja kättesaadavad alternatiivid olemas."

Reinsalu: Eesti positsioon peaks selgem olema

Isamaa esimees Urmas Reinsalu rääkis, et tema hinnangul peaks Eesti seisukoha sõnastus konkreetsem olema.

"Eesti positsioon peaks olema ühemõtteliselt selge, et ETS2 süsteem tuleb tühistada. Praegu jäi niisugune, et emba-kumba pakub välja. Ma arvan, et mõistlik on minna ühe positsiooniga teiste liikmesriikide toetust leidma ja seda selgitama," sõnas Reinsalu. "Loomulikult, kui tühistamise initsiatiiv ei õnnestu, siis on selge, et sellest järgnevad positsioonid on enesestmõistetavad, et peaksime neid otstarbekaks toetada."

Reinsalu märkis, et 2022. aastal, kui Eesti kinnitas oma seisukoha seoses süsteemi laiendamisega, tegi ta ettepaneku, et Eesti positsioon oleks kehtestamist mitte toetada sellisel kujul. "Siis oli valitsuse positsioon, et Eesti on "kahtlev". Nii umbmäärase kirjandusliku formuleeringuga, et oleme "kahtlevad", oli ka raske meie positsiooni kaitsta," sõnas ta.

"Ma arvan, et positsioon ongi valitsuse poolt tahtlikult segane," lisas Reinsalu. "Ma tahaksin väga näha, kas ka kirjalikult taasesitataval kujul on Eesti Vabariigi positsiooni, et me taotleme tühistamist; kas siis meie valitsus seda teiste liikmesriikidega suheldes väljendab või mitte. Praegu on niisugune topeltkonstruktsioon laual."

Reinsalu märkis, et Eesti positsiooni EL-i tasandil läbirääkimistel nõrgestab see, et riik avaldas heitkaubanduse süsteemi laiendamisele 2022. aastal toetust. "See kindlasti muudab meie positsiooni nõrgemaks. Kuid sellele vaatamata ma tahaksin loota, et eriti praeguses Euroopa majandusolukorras leiab see tõsist arutelu."

"Kaks liikmesriiki, Poola ja Tšehhi on selle initsiatiivi välja pakkunud. Poola on eesistujariik ja ma arvan, et see sõltub meie diplomaatilisest suutlikkusest, kui veenvad me suudame olla argumenteerimaks seda seisukohta," lisas ta.

Peeter Tali: ELAK muutis Eesti seisukoha selgeks

Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Peeter Tali (E200) ütles, et komisjon muutis valitsuse seisukoha sõnastuse selgeks.

Valitsuse kinnitatud seisukoht näeb ette, et kliimaministeeriumil tuleb alustada Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikidega konsultatsioone direktiivi rakendamise edasilükkamiseks HKS2 sektorite puhul vähemalt kahe aasta võrra, st et direktiivi ei rakendataks varem kui alates 2029. aastast, ning võimaluse korral HKS2 tühistamiseks.

"ELAK tegi otsuse vastavalt sellele sisendile, mis me saime valitsusest. ELAK sõnastas selle riigikogu otsuse selgeks ja otsustavaks," rääkis Tali. "Me andsime kliimaministeeriumile ülesande alustada konsultatsioone selle tühistamiseks ja kui tühistamine ei ole võimalik, siis edasilükkamine vähemalt kaks aastat."

Tali sõnul oleks heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamisel mõju inimeste toimetulekule.

"Ega see suund iseenesest ei ole paha, et saastamist vähendada, aga kuidas seda teha, see meile ei sobi. See tooks kaasa põhjendamatult bürokraatiat, tohutu halduskoormuse, segaduse ja sellel oleks kindlasti ka mõju meie majandusele ja inimeste toimetulekule," lisas ta.

"Julgeolek ja riigikaitse on fookuses. Me ei saa mitut asja teha, eriti veel neid asju, mis on ebamõistlikud. Seda me ütlesime," lausus Tali.

Ta märkis, et ETS2 tühistamiseks peab Eesti leidma Euroopa Liidu riikide hulgast liitlasi. "15 liikmesriiki ja 65 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast on kvalifitseeritud häälteenamus," ütles Tali. Ta lisas, et kui diplomaadid ja poliitikud konsensust tühistamiseks ei leia, siis järgmine tegevusvariant on liituda Tšehhi ja Poola ettepanekuga direktiivi rakendamise edasilükkamiseks.