Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova rääkis ERR-ile, et veiseliha hind, mis hakkas eelmise aasta viimases kvartalis kerkima, on praeguseks tõusnud nii poodides kui ka tootjatel ja mitte protsendi-paari võrra, vaid kümnetes protsentides.

"Hinnatõusu kõrval on tõsisem probleem veiseliha saadavuses. Kättesaadavus on problemaatiline, pakkumine ei suuda hetkel nõudlust ära katta," tõdes Loova.

Loova sõnul on nappuse tagamaid rohkem kui ainult Saksamaa, Ungari ja Slovakkia farmidest avastatud suu- ja sõrataud, kuid kuna Euroopa Liidu turg toimib ühtselt, siis selle viimati 1982. aastal levinud haiguse esinemine Euroopas turu tasakaalule kindlasti kaasa ei aita ning jätab ka hinnale oma pitseri.

Mõne kuu jooksul võiks lihatööstuse juhi sõnul oodata hindade stabiliseerumist. Nimelt on varasem kogemus näidanud, et kui hind tõuseb, eriti aga keskmisest niigi kallima veiseliha puhul, siis kukub ka nõudlus ning see aitab turgu stabiliseerida ja pikemas plaanis toob ka hinnad allapoole. Kui suur võiks aga langus olla, on keeruline hinnata.

Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela ütles ERR-ile, et eelmise aasta lõpus alanud veiselihakriis on käesoleval aastal veelgi süvenenud, kuid võrdlusmomenti ostjate tarbimisharjumuste kohta ei ole võimalik välja tuua, kuna mõningate toodete puhul esineb tarneraskusi.

Kõige populaarsem veiselihatoode on Selveris kodune hakkliha. Järvela kinnitusel ei ole nad selle hinda tõstnud ja nõudlus püsib kõrge.

"Esmane prioriteet on tagada koduse hakkliha kättesaadavus kõikidele tarbijatele," lausus poeketi esindaja.

Tootjad veiselihapuuduse tõttu retsepte muutma ei kiirusta. Loova märkis, et viimased aastad on näidanud, et ühe-kahe-kolmekuulise turustruktuuri muutuse tasutal ei tasuks tõsisemaid kannapöördeid, eriti tootearenduses ja retseptides, teha.

Loova lisas, et kui oleks näha, et hinnad jäävadki väga pikaajaliselt kõrgeks, siis tuleks teha järeldusi ja koguda ideid, kuidas tarbijale teatud toodete hinnad mõistlikul tasemel hoida, praegu aga pole sellist arengut oodata.

Tarbijate hinnatundlikkus ei võimalda enam hindu tõsta

Nõo Lihatööstuse juhi sõnul ei ole lihatööstustel võimalik toodete hinda tooraine hinnatõusuga samas tempos kergitada.

"Isegi kui me mõtleks selle peale, et peame oma toodete hinnad – eriti nende omad, mis sisaldavad olulisel määral veiseliha – üle vaatama, siis paraku ei ole hetkel seda teha võimalik," nentis Loova. "Tarbija on ülimalt hinnatundlik."

Talveperioodil langetas lihatööstus oma toodete keskmist hinda neli protsenti, et vähegi aidata tarbijal toime tulla maksude tõusuga ja üldise inflatsiooniga, mis on seotud sisendihindade tõusuga ning Loova sõnul on selgelt näha, et hinnatõusu tarbijani viia nad ei saa. Seega jääb see eelkõige tootjate kanda.

Loova ei näe olukorda siiski tumedates värvides. Ta märkis, et keerulisel ajal on ka plusspool: ettevõtted peavad teisiti mõtlema, rohkem automatiseerima, efektiivsemaks muutuma ja oma kulubaasi üle vaatama.

Eesti tootjate olukorda mõjutab ka konkurents, mida pakuvad Eestisse imporditavad kaubakettide omamärgitooted.

"Paratamatult ei saa ka tarbijatele ette heita, kui neil on rasketel aegadel kaks valikut, kas odavam alternatiiv või tarbida vähem. Oleme näinud viimastel aegadel mõlemat trendi kasvamas," lausus Loova.

Loova lisas, et probleemiks on ka kaubanduspinna suurus - Eestis on seda elaniku kohta väga palju ning poekettide püsikulud on seetõttu suured, see aga mõjutab ka kaupluste hinnataset.

"Ehk siis tarbijaid pole aastate jooksul juurde tulnud, aga näeme tõsist võitlust jaekaubanduskettide vahel ehk kaubanduspinda tuleb paratamatult juurde. Mõnes mõttes on ketid paratamatus olukorras, kus peavad selliseid investeeringuid tegema, et ellu jääda. Kahjuks tarbijale see hinnataseme vaates väga hästi ei mõju," lausus Nõo Lihatööstuse juht.

Suu- ja sõrataud levib Kesk-Euroopas

Põllumajandus- ja toiduameti andmetel jõudis suu- ja sõrataud Ungaris juba teise ja Slovakkias neljandasse farmi. Nakatunud farmides on taudi tõttu hukatud või hukatakse umbes 7000 looma.

"Ungari ja Slovakkia näevad suurt vaeva, et haiguse levikule piir panna, kuid juba on taud levinud järgmistesse farmidesse. Kasutusele on võetud kõik vajalikud meetmed, sealhulgas hukatakse ennetava meetmena kontaktseid farme ja farmides töötanud inimeste sõralisi ning on seatud ulatuslikud piirangud loomade liikumisele," kirjeldas põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna osakonnajuhataja Olev Kalda.

Slovakkias tuvastati neljas suu- ja sõrataudi haiguskolle 279 veisega farmis.

Ungari teavitas kolmapäeval suu- ja sõrataudi uuest koldest 3000 piimalehmaga farmis kümne kilomeetri kaugusel Austria piirist.

Euroopa Komisjon on seoses uute taudikolletega kutsunud kokku erakorralise taimede, loomade, toidu ja sööda alalise komitee istungi, kus arutatakse lisakaitsemeetmete seadmist, et vältida taudi edasist levikut piirkonnas.