Karud on talveunest ärganud. Rajakaamerate ette on nad jäänud mitmes maakonnas. Eesti Jahimeeste Seltsi kaardilt on näha, et liikumist on üle Eesti.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna sõnul on karud praegu uimased ja otsivad midagi hamba alla.

"Praegusel hetkel nad käivad mööda sipelgapesi. Leiavad sealt kuigipalju. Siis nad leiavad üles jahimeeste söödakohad, mis on tänuväärseks lisatoiduallikaks. Liiguvad ja vaatavad, näiteks korjused," selgitas Türna.

Et ka inimesi liigub looduses rohkesti, on kohtumised vältimatud, lisas Türna. Sellega peab lihtsalt arvestama.

"Karusid on tavalisest rohkem, neid liigub rohkem ringi. Ja inimesi liigub rohkem ringi. Nende kokkupuuted on paratamatud. Tavaliselt karu põgeneb ammu enne seda, kui ta inimest näeb," rääkis Türna.

Mesipuude ümber on aeg elektrikarjus sisse lülitada. Keskkonnaameti andmeil on karud tänavu lõhkunud Läänemaal silorulle ja Järvamaal viis mesitaru. Mesinike liidu aseesimees Aleksander Kilk ütles, et mesinikud ei registreeri enam karukahjusid, sest keskkonnaametilt hüvituse saamine on muutunud keerulisemaks.

"Viimasel paaril aastal on olukord muutunud keerulisemaks. Kõigepealt on menetlemine muutunud keerulisemaks – enam inspektorid kohale ei tule, mesinik ise peaks tegema pilte ja saatma ära. Ja hüvitis tuleb järgmise aasta teises kvartalis. Kuna see protsess on läinud nii vaevaliseks, siis nii mõnigi mesinik on loobunud kahju hüvitamise taotlemisest," selgitas Kilk.

Keskkonnaamet ütles, etsellised nõuded tõepoolest on, kuid kutsus üles siiski karukahjusid ametile teatama. Kilk omakorda kutsus mesinikke üles kahjusid üles panema jahimeeste portaali JAHIS, et vähemalt oleks võimalik teha kokkuvõtteid. Muidu jääks mulje, et karud on mesitarude vastu sootuks huvi kaotanud.