Erik (täisnimi toimetusele teada – toim) rääkis ERR-ile, et tema elukaaslane sai SEB pangast kirja, kus pank soovis lisainfot mehelt naisele laekunud rahaülekannete kohta alates eelmise aasta aprilli keskpaigast kuni selle aasta märtsi alguseni. Täpsemalt küsis pank näha arveid, saatelehti, lepinguid ja muud sellist, mis puudutasid konkreetsete selgitustega tehinguid.

Ülekannete juurde kirjutatud selgitused, mis panga huviorbiiti sattusid, olid muu hulgas näiteks "Majutus reisil", "Viisa", "ravimid", "Narva ujukad&presskruus&muu" või "Veebr rent".

"Lisaks palume, et selgitaksite, mis on teie seos antud eraisikuga," märkis pank ning soovis naise käest veel ka tema Wise'i konto väljavõtet sama perioodi kohta.

Erik ütles ERR-ile, et on kursis pankade hoolsuskohustusega ja vajadusega tõkestada rahapesu, kuid ei mõista, kuidas saab pank nõuda kahe eraisiku vaheliste pangaülekannete kohta aruannet. Elukaaslasega teevad nad ülekandeid sageli, sest naisel on konto praeguse asukohariiigi pangas, Erikul endal aga mitte.

"Teeme aeg-ajalt kulutustest rehkendused ning mina kannan oma osa tema SEB kontole, kust tema siis kannab vajaliku summa Wise'iga siinsesse panka," kirjeldas Erik. "Mina kannan temale SEB-sse enda kontolt Swedbankist."

Mõistagi ei ole elukaaslased sõlminud nendeks tehinguteks laenulepinguid, selgitustesse on mees aga lisanud selle, mille eest ülekanne on tehtud, et hiljem oleks kulutustest hea ülevaade.

Erik pöördus küsimusega finantsinspektsiooni poole ja palus hinnangut, kas pangal on õigus selliseid andmeid küsida.

"Kumbki meist pole tegelenud ebaseaduslike tehingute või ülekannetega. Lisaks ei tohiks küll olla ühegi panga pädevuses küsida, millised suhted kellelgi kellegagi parajasti on, kuni pole algatatud uurimist või muud sellist," märkis ta inspektsioonile saadetud kirjas. "Kas pole mitte tegemist eraeluliste andmete ebaseadusliku pärimisega?"

Inspektsioon: pangal on kohustus põhjendatud kahtlusi kontrollida

Finantsinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Kaisa Gabral ütles ERR-ile, et finantsasutusel on rahapesu tõkestamisel üheks peamiseks kohustuseks kontrollida, kas maksed, mida vahendatakse, pärinevad seaduslikest allikatest.

Küsimusele, kas kirjeldatud juhtumi puhul on panga huvi eraisikute omavaheliste tehingute vastu õigustatud, saab inspektsioon Gabrali sõnul vastata üksnes abstraktselt, konkreetse juhtumi asjaoludele hinnangut andmata.

"Selline kontrollide sügavus võib olla erinev, kuidas ja kui ulatuslikult neid rakendatakse, sõltub konkreetsest kliendist, tema riskitasemest, aga ka ärisuhte eesmärkidest, tegevusest, tehingutest, maksete iseloomust, aga ka näiteks olulisest muutusest kliendi varasemas profiilis ja nii edasi," tõdes ta.

Gabral lisas, et finantsasutustel on võimalus eristada klientide käitumises ja tehingute mustrites tavapäratut tavapärasest.

"Kui pangal on seadusest tulenevate hoolsusmeetmete kohaldamisel tekkinud põhjendatud kahtlus ja ta hindab, et laekunud vahendite päritolu vajab põhjalikumat kontrollimist, on tal kohustus seda teha," sõnas inspektsiooni esindaja.

Siiski peab selline teabe küsimine olema proportsionaalne ja tuginema tegelikele riski olemasolule viitavatele asjaoludele, mida esmalt otsustab iga finantsteenuse osutaja ise, lisas Gabral. Teisisõnu on panga voli otsustada, kas risk on lisaandmete küsimiseks piisavalt suur.

Seda, kui sageli finantsinspektsioon samalaadseid kaebusi saab, ei osanud Gabral välja tuua. Ta märkis, et inspektsioonile esitatakse erinevaid kaebuseid, sealhulgas kaebusi arvelduskontoga seotud teenuste kohta ja need on heaks sisendiks järelevalve tegemisel.

SEB: info küsimine sõltub riski suurusest

SEB kliendiriski juhtimise ja turbe valdkonna juht Monika Kallas-Anton ütles, et pangana on nad kohustatud järgima kehtivaid regulatiivseid nõudeid.

"Tavapärasel hooldusmeetmete rakendamisel kehtib riskipõhine lähenemine ja riskist sõltub hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus, sealhulgas, kui suures mahus kliendilt infot küsitakse ja seda kontrollitakse," sõnas ta.

Kallas-Antoni sõnul vastab klientidele esitatavate küsimuste ulatus ja sisu seejuures sellele, milliseid lisaküsitavusi peab pank vajalikuks üle täpsustada, et tagada panga jaoks sobiv riskitase ja kliendile sujuv teenindus.

Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise osakonna juht Liisi Mets on varem välja toonud, et ükskõik mida ei saa pank kliendi käest küsida – küsimused peavad olema asjakohased ja võimaldama hinnata, kas rahapesu või terrorismi rahastamise riskid on olemas ja kui suured need on.

"Näiteks võib küsida kliendi sissetulekute, tehingute allikate, ärisuhete ja muude finantsandmete kohta," lausus Mets.

Samas on ka kliendil õigus pärida pangalt selgitusi, kui pank küsib temalt küsimusi, mis tunduvad ebavajalikud, ning saada infot, miks on see info vajalik ja kuidas seostub rahapesuvastaste nõuete täitmisega.

Finantsteenuse osutaja peaks Metsa sõnul suutma põhjendada, miks küsitavat teavet vajatakse, ning kliendil on õigus teabe andmisest ka keelduda. Siis peab klient aga arvestama, et see võib mõjutada teenuse kättesaadavust.

"Finantsteenuse osutajad ei tohi tehinguid lõpule viia ega ärisuhet luua ning peavad selle lõpetama, kui nad ei suuda kohaldada kliendi suhtes vajalikke hoolsusmeetmeid ehk klient keeldub esitamast vajalikke andmeid," tõi finantsinspektsiooni esindaja välja.