Brenti toornafta hind langes neljapäeva hommikul 23 senti ehk 0,3 protsenti jõudes 73,56 dollarile barreli kohta. USA West Texas Intermediate toornafta hind langes 21 senti ehk 0,3 protsenti jõudes 69,44 dollarile.

Kolmapäeval tõusid nafta hinnad umbes ühe protsendi võrra ehk kõrgeimale tasemele alates veebruarist.

PVM analüütik Tamas Varga ütles, et hinda ei ole mõjutanud langenud aktsiaturud ning et hinnale andsid tõuke USA poolt Venezuela suhtes kehtestatud tariifid ning väiksed USA nafta- ja kütusevarud.

USA president Donald Trump kehtestas teisipäeval Venezuela toornafta potentsiaalsetele ostjatele uued, 25-protsendised tollimaksud.

Kolmapäeval teatasid allikad, et maailma suurima rafineerimiskompleksi operaator, India Reliance Industries peatab Trumpi tariifide tõttu Venezuela nafta impordi.

"Nafta hiljutisel hinnatõusul on olnud põhimõttelisi õigustusi, kuid ei saa jätta tegemata järeldust, et USA kaubanduspoliitika on see, mis otsustab järgmise barrelihinna muutuse ligi 10–15 dollari ulatuses," lisas Varga.

Aasia pank DBS teatas, et ei eelda, et hinnad tõusevad 2025. aasta alguses nähtud tasemele, kuna ebakindlus USA poliitika suhtes ja tariifisõdade väljavaade vähendavad nõudlust, ütles panga energiasektori meeskonna juht Suvro Sarkar.

Kauplejad hindasid ka Trumpi viimaste teadete mõju nafta nõudlusele, mille kohaselt kehtestatakse alates järgmisest nädalast imporditud autodele ja kergveokitele 25 protsendi suurune tariif.

"Teated Trumpi poolt autodele kehtestatud tariifide kohta võivad tegelikult osutuda toornafta hinna jaoks positiivseks, sest uute autode hinnatõus tariifide tõttu tähendab, et see aeglustab üleminekut uuematele, kütusesäästlikumatele mudelitele," ütles IG turuanalüütik Tony Sycamore.