Eesti on väike ja avatud majandusega riik, mis tähendab seda, et väga suur osa siin müüdud kaupadest on toodetud väljaspool Eestit või pärineb Eestis valmistatud kauba tooraine välismaalt. Teisisõnu sõltume palju maailmaturust ja seal toimuvatest muutustest.

Eesti väliskaubandusstatistika näitab, et majanduslangusest hakatakse vaikselt välja tulema ehk meie kaubavahetus muu maailmaga on hakanud tasapisi kasvama. Vaadates aasta alguse väliskaubanduse statistikat näeme, et nii eksport kui ka import kasvasid võrreldes aastataguse perioodiga.

Väliskaubandusega seoses on aktuaalseks teemaks muutunud Donald Trumpi võimalikud tollid Euroopa Liidu kaupadele. USA president on lubanud kehtestada 25-protsendised tollid EL-i kaupadele. Seda, millisel kujul see lubadus realiseerub või millal need tollid kehtestatakse, ei tea muidugi keegi.

Trumpi meel muutub mitte nädalatega ega isegi mitte päevadega vaid suisa tundidega, nagu näitas kogemus Kanada tollidega. Hommikul öeldakse, et jah tollid hakkavad kehtima ja mõni tund hiljem teatatakse et ei, need lükatakse jälle edasi jne.

Nüüdseks on Trump kehtestunud 25-protsendised tollid terasele- ja alumiiniumtoodetele ning kõige värskem uudis ütles, et aprilli algusest hakkavad kõikidele välismaal toodetud autodele ja välismaistele autoosadele kehtima 25-protsendised tollimaksud. See lööb päris tugevalt ka USA enda tarbijat, kuna umbes pooled USA-s ostetud uutest autodest on välismaal toodetud ja USA-s kokku pandavad autod kasutavad ca 60 protsendi ulatuses välismaalt ostetud autoosi. Välismaised autod muutuvad seega kallimaks.

Kuidas mõjutavad kõik need tollid Eesti väliskaubandust? USA osakaal meie ekspordipartnerite seas on langenud. Jaanuaris oli USA seitsmes ekspordi sihtriik, tema osakaal kogu ekspordist oli viis protsenti. Tõsi on ka see, möödunud aasta jooksul on kuises arvestuses eksport USA-sse kasvanud. Kui võrrelda perioodiga 2021–2022, mil eksport ulatus 150 miljoni euroni kuus (mingitel kuudel ka pea 200 miljoni euroni), siis nüüd on ekspordi mahud pea kolm korda väiksemad. Jaanuari eksport USA-st oli 68 miljonit eurot.

Kogu selle Trumpi tollipoliitilise triangli taustal ei maksa unustada, et EL-i ja USA kaubavahetuses on kogu aeg tollimaksud eksisteerinud: keskmised USA tollimaksud EL-i kaupadele neli protsenti ja Euroopa Liidul 3,5 protsenti USA kaupadele. Keskmine ei näita siiski midagi, tollid varieeruvad mõnest protsendist mõnekümne protsendini, sõltudes konkreetsest kaubagrupist.

Suurimad Eesti eksportijad USA-sse on masinate ja seadmete valmistajad, näiteks mitmesugused mobiilseadmed, 5G-seadmed, aga ka puidutööstuse ja puitmööblit ja puitmaju valmistavad ettevõtted. Elektroonikaseadmetele on seni kehtinud nulltoll või siis väga madalad tollimaksud. Madalad tollid olid ka puidutööstusele ja puitmööblile. Tollimaksud olid suurusjärgus 2,5–3 protsenti. Kõik need sektorid saavad valusalt pihta, kui tollimaksud peaksid tõusma 25 protsendini. Üldistatuna saavad kõik need sektorid, kus seni kehtisid madalad tollimaksud, valusamalt pihta.

Igasugusele jõule on alati vastujõud ja nii ka väliskaubanduses ehk tollide kehtestamine toob alati kaasa vastutollide kehtestamise. Juba varasemast ajast on EL kehtestanud USA põllumajandustoodetele suhteliselt kõrged tollid. Eriti on kaitstud piimatooted, liha ja suhkur, tollimaksud ulatuvad 10–20 protsendini, mõne konkreetse juustusordi puhul isegi 50 protsenti. Tollimaksud kehtivad ka USA autodele (10 protsenti), aga samuti ka rõivastele ja tekstiilile, kus tollimaksud varieeruvad vahemikus 10–12 protsenti. See nimekiri ei ole loomulikult lõplik.

Sarnaselt kehtivad USA-s teatud EL-i toidukaupadele suhteliselt kõrged tollid, näiteks Roquefort'i juustule kehtib 25-protsendine tollimaks, teatud töödeldud lihatoodete on maks 20 protsenti ning magusatele küpsistele on tollimaksud sõltuvalt artiklist 15 kuni 20 protsenti.

Tollimaksude kehtestamisel on reeglina kaks eesmärki. Esiteks kaitstakse kohalikku tootjat odava välismaise kauba eest ning teiseks soovitakse sundida välismaiseid tootjaid oma tootmine tolle kehtestanud riiki tooma. Seda saab teha muidugi siis, kui kodumaine turg on piisavalt suur ja atraktiivne.

USA turg on piisavalt suur. Mitmed suured Euroopa kontsernid ongi juba teatanud, et nad plaanivad oma tootmise osaliselt USA-sse liigutada. Näiteks on seda teatanud Volvo ja Volkswagen, aga ka hügeenitooteid valmistav Rootsi firma Essity. Sarnaste sõnumitega on esinenud mitmed suured Lõuna-Korea ja Taiwani elektroonikatootjad. Seega juba üksnes tollidega ähvardamine on aidanud Trumpil tema plaanitud eesmärke täita.

Tollide kehtestamise esmase efektina saavad pihta kohalikud tarbijad, sest kõik imporditu muutub kallimaks.

Eesti majanduse pluss on see, et lõviosa meie väliskaubandusest käib EL-i liikmesriikidega ja üksteisele me siin tolle kindlasti kehtestama ei hakka. Muidugi ei saa välistada, et kuskil Euroopa Liidus valmistatud seadme või kauba oluline tooraine või komponent imporditakse USA-st ja see muudab ka lõpptoote meie tarbijale kallimaks. Isegi kui ostame selle Soomest või näiteks Saksamaalt.

Kokkuvõttes võib päris suure kindlusega öelda, et globaalne vabakaubandus sellisena, nagu me oleme tahtnud seda näha, on paraku surnud ja tuleb hakata kohanema uue reaalsusega.