Ühendkuningriigis jõustus hiljuti seadus (Online Safety Act), mis kohustab internetiplatvorme lapsi kahjuliku sisu eest kaitsma. Austraalia, Kanada ja mitmed Ameerika osariigid plaanivad vastu võtta sarnaseid seadusi või on seda juba teinud. Sarnaselt neile seadustele eeldab ka Euroopa Liidu digiteenuste määruse rakendamine kasutajate vanuse kinnitamist platvormide poolt. Seda peaks võimaldama kavandatav digiidentiteedikukkur.

Suurbritannia seaduse näitel võime näha, et kohustusliku eakinnituse mõju ulatub pornograafilise sisuga veebilehtedest palju kaugemale. Spotify nõuab inglise kasutajatelt eakinnitust, et piirata ligipääsu metal- ja räppmuusikale. Eakinnitust nõuavad ka Bluesky, Discord, Twitter, Youtube ning mitmed teised.

Enamus olemasolevaid vanuse kinnitamise meetmeid on ühel või teisel viisil seotud kasutajate biomeetriliste andmete või isikut tõendavate dokumentidega. Nende jagamine veebilehtede või kolmandate osapooltega, koos kõigi muude meie kohta juba kogutavate andmetega, ainult suurendab varem või hiljem aset leidvatest andmeleketest tulenevat kahju kasutajatele. See tähendab, et sellisel kujul tuleb ühe eagrupi ligipääsu ja põhiõiguste piiramine kõigi ülejäänute anonüümsuse, privaatsuse ning turvalisuse arvelt.

Osa platvorme kasutavad kasutajate vanuse kontrollimiseks üles laetud näopilte või videosid. Discord sai omal nahal kogeda, et see lahendus võib olla ebatäpne: inglise kasutajad said vanusekontrollist mööda laadides üles pilte mängu Death Stranding peategelasest.

Isikut tõendavate dokumentide üles laadimisega kaasneb andmelekete risk. Soome psühhoteraapia ettevõtte Vastaamo vastu eduka küberrünnaku sooritanud häkker lekitas lunaraha saamiseks osade patsientide isikuandmed ja teraapiasessiooni märkmed. Kuigi rünnaku sooritanud Aleksanteri Kivimäki tabati 2024. aastal ja mõisteti kuueks aastaks vangi, olid inimeste saladused juba avalikustatud ning usaldus institutsioonide vastu kannatada saanud. Kahju poleks olnud nii suur, kui klientide isikuandmed oleksid olnud anonüümitud.

Praegu on vast kõige privaatsem ja turvalisem variant teadmise puudumise protokoll (zero-knowledge proof), mis laseb kasutajal oma vanust ning teisi omadusi tõendada isikuandmeid jagamata. Sellele toetuvad rakendused võetakse kasutusele aga jälgimiskapitalismi tingimustes, kus enamus platvorme kasutab neid täiendavate andmepunktidena kasutajate kohta kogutavate andmete seas.

Samuti suurendavad taolised rakendused digitaalset lõhet informatsiooni kättesaadavuse osas, kuna on ebaselge, mis saab kodututest, pagulastest ja teistest, kellel puuduvad isikut tõendavad dokumendid või sääraste rakenduste kasutamiseks vajalikud (nuti)seadmed.

Kathleen Wallace leiab, et anonüümsus on tunnuste mittekoordineeritavus teatud mõttes. Selle määratluse järgi on keegi anonüümne, kui tema olemasolu on teada, näiteks pseudonüümi alusel, kuid seda ei ole võimalik seostada tema teiste asjakohaste tunnuste, näiteks perekonnaseisuga.

Ilmselgelt röövivad nii biomeetriline kui ka isikut tõendava dokumendi alusel vanuse tõestamine kasutajalt anonüümsuse. Kui teadmise puudumise protokolli kasutavas rakenduses konto loomiseks on samuti vaja isikut tõendavat dokumenti biomeetrilisi andmeid või muid riigile kättesaadavaid andmeid, siis võtab ka see kasutajalt anonüümsuse.

Jah, anonüümsus varjab kurjategijaid, kuid see kaitseb ka vilepuhujaid võimude ja (alaealisi) ohvreid vägivallatsejate eest ning toetab eneseväljendust ja sõnavabadust, sest aitab inimestel oma identiteedi erinevaid tahke teineteisest lahus hoida.

Electronic Frontier Foundation (EFF) leiab, et kõigi kasutajate vanuse kinnitamise nõue on ebaefektiivne ja ebaproportsionaalne viis alaealistega seotud interneti-riskide maandamiseks. Nende arvates tuleks lihtsakoeliste tehniliste lahenduste asemel eelistada nüansseeritud lähenemisi, mis seaksid esikohale kasutajate privaatsuse ning valikuvabaduse, piirates samal ajal kasutajate jälgimist platvormide poolt.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.