Macron teatas enne koalitsiooni kohtumist plaanist saata rahulepingu korral väed Ukrainasse, hoolimata sellest, et seda ideed ei kiitnud heaks kõik Euroopa liitlased.

Ta märkis, et Prantsuse-Briti delegatsioon suundub lähipäevil Ukrainasse, et ideed arutada.

"Oleme väga konkreetselt kokku leppinud, et Briti peaminister ja mina anname meie ühendstaabiülematele volitused saata lähipäevil Ukrainasse Prantsuse-Briti meeskond, et teha väga tihedat koostööd meie Ukraina partneritega, kes on samuti nõustunud selle mehhanismiga, et valmistada ette tulevase Ukraina armee formaat kõigis valdkondades," sõnas Macron.

"Teiseks julgeolekugarantiide elemendiks on kindlusjõud, mille saaksime järgmisel päeval [pärast rahulepingu allkirjastamist] Ukrainasse paigutada," ütles Macron. Ta selgitas, et need väed oleksid kohal strateegilistes kohtades, mis on eelnevalt kindlaks määratud ukrainlastega, ning pakuksid eurooplastele pikaajalist tuge ja hoiaksid ära võimaliku Venemaa agressiooni.

"Ukrainasse lähetatakse mitme Euroopa riigiga kindlusjõud," ütles Macron ja rõhutas, et taoliste "kindlusjõudude" liikmed ei ole määratud olema rahuvalvajad, neid ei paigutata rindejoonele ning nad ei hakka Ukraina armeed kuidagiviisi asendama.

Macron ütles, et kui Ukrainas toimus uus agressioon ja Prantsuse sõdurid satuksid rünnaku alla, siis nad ka reageeriksid vastavalt. "Meie sõdurid, kes on saadetud, on kohal, et reageerida ja reageerida ülemjuhataja otsustele ning kui nad on konfliktiolukorras, siis ka vastata."

Samuti rõhutas pärast tippkohtumist, et mitte kõik Ukraina Euroopa liitlased ei ole n-ö kindlusvägedes esindatud, osadel riikidel pole "suutlikkust" ja mõnele on see "poliitilise konteksti" tõttu vastumeelne.

Macron lisas, et tema ja Starmer hakkavad koos juhtima Euroopa koalitsiooni tegevust stabiilse ja püsiva rahu nimel.

Moskva: britid ja prantslased riskivad Venemaa ning NATO otse vastasseisuga

"Prantsusmaa ja Ühendkuningriik hauvad rahuvalvemissiooni sildi all sõjalise sekkumise plaane Ukrainas," ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, lisades, et selline sekkumine võib viia otsese konfliktini Venemaa ja NATO vahel.

"Meie riik seisab kategooriliselt sellele stsenaariumile vastu, mis ohustab otsest vastasseisu Venemaa ja NATO vahel," ütles Zahharova briifingul.

Riiklikule uudisteagentuurile TASS kommentaarides lisas ta, et Ühendkuningriik soovib provotseerida EL-i Venemaaga "veresauna".

Starmer: praegu ei ole aeg sanktsioone tühistada

Briti peaminister Keir Starmer märkis pärast tippkohtumist, et praegu ei ole õige aeg Venemaa-vastaseid sanktsioone tühistada.

"Oli täielik selgus, et Venemaa üritab [rahu] edasi lükata, mängib mänge ja me peame selles olema täiesti selged," ütles Starmer.

Starmer nimetas kohtumist väga asjalikuks ning lisas, et praegu ei ole õige aeg sanktsioone tühistada. "Vastupidi, me arutasime seda, kuidas saaksime tugevdada sanktsioone, et toetada USA algatust tuua selle riikide rühma edasise surve kaudu Venemaa läbirääkimistelaua taha," ütles ta.

Starmeri sõnul arutati kohtumisel ka edasisi sõjalisi ja operatiivplaane, et toetada Ukrainas millist relvarahu.

Ta lisas, et soovib näha Ukrainas rahulepingu sõlmimist päevade ja nädalate, mitte kuude jooksul.

Zelenski: kohtumisel osalejad mõistavad, et Venemaa ei taha rahu

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnas, et riikide jaoks on oluline rääkida ühisel häälel ja jätkata Venemaa survestamist.

Zelenski ütles ka, et kohtumisel osalejad mõistsid, et Venemaa ei taha rahu, ning rõhutas, et lähinädalatel ja -päevadel tehakse tööd Ukraina julgeolekutagatiste kallal.

Pärast kohtumist ütles Zelenski, et USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa kiirendavad rahu sõlmimist

Ukraina president ei kommenteerinud vägede saatmist Ukrainasse üksikasjalikult.

"On hulk riike, kes on valmis – kas õhu kaudu või saabastega maas – pakkuma Ukrainale julgeolekugarantiid," sõnas ta. "Selliseid riike on rohkem ja see on hea uudis."

Meloni loodab USA osalusele järgmisel Ukraina kohtumisel

Itaalia peaminister Giorgia Meloni ütles, et loodab USA osalusele järgmisel Euroopa kohtumisel Ukraina teemal, ja kordas Rooma keeldumist saata vägesid mis tahes rahulepingu korral Ukrainasse.

"Meloni rõhutas USA-ga töö jätkamise tähtsust konflikti peatamiseks ja rahu saavutamiseks, mis tagab Ukraina suveräänsuse ja julgeoleku, ning lootis Ameerika delegatsiooni kaasamisele järgmisel koordineerimiskohtumisel," seisis tema büroo avalduses.

Michal: ka Eesti saadab vajadusel väed Ukrainasse

Eesti peaminister Kristen Michal (RE) ütles, et Eesti sammub koos liitlastega.

"Ma olen ka seda varem öelnud, et kui meie liitlased sinna lähevad, siis Eesti ei jää maha," kommenteeris Michal vägede saatmist Ukrainasse. "See tähendab, et me küsime parlamendist selle kohta mandaadi ja kindlasti võtame sellest osa. Täna seda kuidagi veel kokku ei lepitud. See on järgmiste sammude plaani osa."