Kaasaegset liikursuurtükki juhib automaatika. Näppe kuhugi vahele jätta pole praktiline, suured mudakamakad võivad tõrkeid põhjustada. Üldiselt on Caesar lollikindel, ütles nooremseersant Joonatan Pajuväli.

"See relv on pigem lollikindel meie suhtes. Õppisime seda kolm nädalat-kuu aega. Ja siit tasemest hakkame meeskonnatööd arendama rohkem," lausus ta.

"See on minu töölaud. Kui tulevad tulekäsud sisse, siis mina tean kõiki andmeid relvadele ja sellega opereerime," ütles nooremseersant Henri Härma.

Laupäeval ei kiirustatud, esimesed lasud päästeti eemalt. Drilliti protseduure, kiirust ei lihvitud.

Eesti sõlmis lepingu Caesarite ostuks enne eelmist jaanipäeva. Aasta alguses saabus kuus relva ja laupäeval tegid ajateenijad esimesed lasud.

"See, mida me praegu siin Caesari patareiga teeme, on suhteliselt ainulaadne olukord. Relvad saabusid Eestisse ja koheselt me läheme ajateenijatega väljaõppele. Ja see on võimalikuks saanud ainult tänu sellele, et meeskond, kes tegeles K-9 väljaõppe ettevalmistamisega, kogu selle võimeloome, relvasüsteemi maaletoomisega, on olnud tegev ka Caesari kodustamisega," rääkis 3. suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Rauno Viitmann.

Aasta teises pooles saabub veel kuus Caesarit – siis on neid 12 – ja see on NATO standardi järgi minimaalne kogus pataljoni jaoks.

"Ja maksimaalne võib olla 24. Ja tihti see sõltub kaliibrist ja ülesandest," ütles Viitmann. "Suurtükiväelasena võin öelda, et relvi on juurde vaja. Aga minu hinnang on see, et sellele küsimusele peavad teised inimesed vastama."

Caesaritele olid laupäevased laskmised teised – kuu alguses toimusid relva ja laskemoona testlaskmised Eesti tingimustes. Juulis toimub kahenädalane õppekogunemine reservväelastele teise patarei väljaõpetamiseks.