Euroopa Liidus eelmisel aastal uuendatud hoonete energiatõhususe direktiiv näeb ette, et 1. jaanuariks 2027 peab mitteeluhoonetes, kus on üle 20 parkimiskoha, olema vähemalt üks laadimispunkt iga kümne parkimiskoha kohta või vähemalt poolte parkimiskohtade jaoks paigaldatud juhtmetaristu või kaitsetorud elektrikaablite jaoks, nii et hiljem oleks võimalik sinna elektriautode laadimispunktid välja ehitada.

Suurimad parklad on kaubanduskeskuste juures, kuid et need direktiiviga vastavusse viia, kuluks kaupmeeste liidu hinnangul kõigi parklate jaoks pool kuni kaks miljardit eurot.

Selleks, et aru saada, kuidas kulukas nõue Eesti heakskiidu sai, tuleb vaadata riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) istungi protokolli 8. aprillist 2022, mil see teema arutlusel oli.

Majandus- ja taristuminister oli sel ajal Keskerakonda kuulunud Taavi Aas. Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu ettepanekut hoonete energiatõhususe kohta tutvustas istungil komisjoni liikmetele majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja, praegune kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Istungi protokolli kohaselt rääkis Jaanisoo Eesti seisukohtadest ülevaadet andes, et uute mitteelamute ehitamise ja põhjalike renoveerimiste puhul tuleb paigaldada elektrisõidukite laadimistaristu jaoks vajalik kaabeldus iga parkimiskoha jaoks ning mitte-eluhoonete puhul ka vähemalt üks laadimispunkt, kui parkimiskohti on rohkem kui viis. Tagada tuleb ka üks jalgratta parkimiskoht ühe auto parkimiskoha kohta.

Need on ka ainsad seda teemat puudutavad laused protokollis, sest rohkem Jaanisoo sellel teemal ei peatunud ning parkimiskohtade laadimistaristu kohta ei esitanud küsimusi ka ükski komisjoni liige.

Komisjoni liikmed mitme aasta tagust istungit ei mäleta

Komisjon toetas Kaja Kallase juhitud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse kujundatud Eesti seisukohti seitsme poolthäälega ning vastu oli kolm liiget. Kui uurida dokumente, kus need seisukohad täpsemalt on lahti kirjutatud, siis direktiivi seletuskiri toob välja sama lause, mida Jaanisoo komisjonis jagas.

Küll aga ei kajastu komisjoni istungi protokollist, et seal oleks mainitud direktiivi seletuskirjast ilmnevat nõuet paigaldada laadimispunkt vähemalt iga kümne parkimiskoha kohta mitte üksnes uute, vaid ka olemasolevate mitteeluhoonete, teisisõnu ka suurte kaubanduskeskuste juurde. Esialgu 1. jaanuariks 2025 plaanitud kohustus sooviti seletuskirja kohaselt kahe aasta võrra edasi lükata.

Valitsuse esitatud seisukohtade poolt hääletasid Enn Eesmaa, Riina Sikkut, Siim Kallas, Siret Kotka, Sulev Kannimäe, Timo Suslov ja Urve Tiidus. Vastu olid Kalle Grünthal, Ruuben Kaalep ja Tarmo Kruusimäe.

Raimond Kaljulaid (SDE) ütles ERR-ile, et tema mäletamist mööda ei tõstatanud keegi direktiivi üle toimunud arutelul komisjonis poeparklatesse elektriautode laadimistaristu rajamise küsimust.

"Kui seda ka protokoll ei kajasta, siis ilmselt see komisjonis jutuks ei tulnud," tõdes ta.

Kaljulaid lisas, et viimastel aastatel on ELAK päris mitmes küsimuses jätnud otsuse sisusse piisavalt süüvimata ja isegi kui seda on tehtud, siis kliimapoliitikas ja "Eesmärk 55" väga mahukas paketis, mida samuti omal ajal ELAK-is käsitleti, oli lugematu hulk erinevaid, ka negatiivseid mõjusid majandusele ja tarbijatele.

"Aga Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks nendega Eestis lepiti. Nii see on olnud," tõdes Kaljulaid.

Tema sõnul oli olukord toona teistsugune ning väga sageli ei olnud komisjonil tegelikult head ülevaadet kõigist võimalikest mõjudest, mis otsustega kaasnevad.

"Eelnõude seletuskirjades sisalduvad vastavad osad, mis peavad mõjusid analüüsima, nende kvaliteet oli kohati päris küsitav. Alati, ma arvan, ei olnud riigikogul, küllap kohati pole siianigi, selgust, mida üks, teine või kolmas Euroopa taseme otsus Eestis kaasa toob," rääkis Kaljulaid.

Reformierakonna peasekretär Timo Suslov, kes samuti direktiivi komisjonis toetas, ei osanud öelda, kas ja kuidas toona kaubanduskeskuste laadimistaristu küsimust komisjonis käsitleti.

"Ma ei oska seda kommenteerida, ma isegi enam ei mäleta, mis kontekst oli ja millest juttu oli," tunnistas ta.

Küll aga on Suslov kindel, et direktiivi puudutava materjali lugesid komisjoni liikmed läbi. Ta märkis, et enne seda käis direktiiv teistest komisjonidest läbi, selle üle arutleti ja tehti ettekanne ning ELAK oli viimane instants, kus kuulati ka juhtivkomisjoni seisukohti.

Küsimusele, kas ta tunnetab ka isiklikku vastutust, et kõnealuse direktiiviga on Eesti endale üle jõu käivad kohustused võtnud, vastas Suslov, et vastutust tunneb iga riigikogu liige.

"Võib-olla see ei olnud millegipärast üldse probleem, mida peaks arutama, aga kõik on see kontekst sellel hetkel. Me võime tagantjärele asju vaadata, aga sisuliselt ega keegi ei mäleta," lausus Reformierakonna peasekretär.

Ta lisas, et nüüd tuleb asi rahulikult uuesti üle vaadata, kui see millegipärast mõistuspärane ei ole.

Ka Riina Sikkut ütles, et kaubanduskeskuste parklate laadimistaristu teema ei tule talle direktiivi arutelu kontekstis tuttav ette.

Ministeerium: direktiivi lõppversioon oli algsest leebem

ERR uuris Ivo Jaanisoolt, kes toonasel ELAK-i istungil ise direktiivi sisust ülevaate andis, millal tekkis direktiivi säte, et 2027. aastaks tuleb pooltele mitteeluhoonete parklakohtadele rajada kaabeldusvõimekus, kas arutelu all oli ka võimalus, et selle nõude täitmine võib poeparklate puhul väga kalliks osutuda, kas nõude täitmise maksumuse kohta valmis mõni analüüs ning kes Eestit läbirääkimistel esindasid.

Jaanisoo asemel vastas kliimaministeeriumi pressiesindaja Kadri Laube, et Eesti seisukohad direktiivile kinnitasid valitsus ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning Eestit esindasid läbirääkimistel sõltuvalt kohtumiste iseloomust ja tasemest Eesti esindajad Euroopa Liidu juures, valdkonnaga tegelevad ametnikud ning minister.

"Eesti seisukohtade koostamisse kaasati ka 77 huvigruppi," lisas Laube.

Ta tõi välja, et võrreldes direktiivi algse versiooni sõnastusega, kus oli juttu ühe laadimispunkti paigaldamisest iga kümne parkimiskoha kohta 1. jaanuariks 2027, jõudis lõpuks kinnitatud versiooni pehmendatud alternatiiv, kus jäeti valik, kas täita eelmainitud nõuet või paigaldada vähemalt 50 protsendi parkimiskohtade jaoks juhtmetaristu või kaitsetorud elektrikaablite jaoks, et hilisemas etapis oleks võimalik välja ehitada elektrisõidukite laadimispunktid.

Kliimaministeeriumi hinnangul kehtestati nõue tulevikku silmas pidades. "Selle eesmärk oli, et kui tulevikus on juba rohkem elektriautosid, siis oleks laadijaid ja kaableid lihtsam paigaldada," ütles Laube.

"Direktiivi käsitlenud töögruppides ei toonud liikmesriigid detailselt välja, kas nad on teinud analüüse elektrisõidukite laadimistaristu kohustuste kohta. Küll aga oli neid, kes viitasid, et olemasolevate parklate puhul on laadimispunktide paigaldamine kulukas ning nõudsid leevendusi," lisas ta.

Eesti soovib rakendada kõiki võimalikke erandeid

Laube sõnul oli ka riike, kes leevendusi vajalikuks ei pidanud, Eesti aga hoidis arutlustel läbivalt põhimõtet, et vältida tuleb uute nõuetega seonduvat halduskoormuse ja kulu kasvu. Lõpuks teksti jõudnud lisandus oli ministeeriumi esindaja kinnitusel kompromiss 27 liikmesriigi vahel.

Lisaks tehti teisigi kompromisse. Näiteks lisandusid läbirääkimiste käigus erandid, et kaablikaitsetorusid või laadimispunkte ei pea 2027. aastaks paigaldama siis, kui tööde maksumus ületab 10 protsenti hoone olulise rekonstrueerimise kogukuludest või kui nõutav laadimistaristu sõltuks üliväikesest eraldatud võrgust. Samuti sai kirja võimalus lükata nõuet edasi 2029. aastani, kui mitteeluhoone juurde on enne 28. maid 2024 paigaldatud üks laadimispunkt.

Laube rõhutas, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg on järgmise aasta mais ning praegu käib veel arutelu detailide üle Euroopa Komisjoni ja liikmesriikidega.

"Kui direktiivi välja töötati, ei nähtud paraku nii täpselt ette, kuhu tehnoloogia tänaseks on arenenud. Ühtlasi oli EL-is sõja ja energiakriisi foonil arusaam, et EL peab kiirelt vähendama sõltuvust fossiilsete kütuste impordist ning ühtlasi suurendama valmisolekut kiiremas tempos kasutusele võtma elektrisõidukeid," lisas Laube.

Ta märkis, et kliimaministeerium on seisukohal, et Eesti võtab lisanõuded laadimistaristule üle miinimumprogrammis ja rakendatakse kõiki võimalikke erandeid.

"Ministeerium on kohtunud Eesti Kaupmeeste Liidu esindajatega, et murekohad uuesti läbi arutada, ning peegeldab ettevõtjate tagasisidet ka Euroopa Komisjonile," lisas Laube.