Kohaliku omavalitsuse eriplaneering jõudis seadusesse kümme aastat tagasi. Omavalitsused peavad seda tarvitama juhul, kui keegi soovib rajada olulise ruumilise mõjuga ehitise, millele linna või valla üldplaneeringus veel kohta pole.

Taoliste ehitiste seas on muuhulgas ohtlikud lao- ja tootmishooned, suuremad lennuväljad ja sadamad, samuti suured prügilad, tuulepargid, tselluloositehased ning väga suured kaubanduskeskused.

Paljudes omavalitsustes on algatatud tuuleparkide eriplaneeringuid. Samuti on avalikkuses palju tähelepanu saanud Lääne-Harju eriplaneering radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga ehitamiseks ja Lüganuse valla eriplaneeringud VKG tööstusjäätmete prügila ning biotoodete tehase rajamiseks.

Omavalitsuse eriplaneering koosneb kahest etapist. Esimeses etapis tuleb läbi viia asukoha eelvalik. Kehtiv seadus rõhutab, et selles faasis tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Omavalitsus ei saa seda teha üksi ega kahasse arendajaga vaid juba siis tuleb kaasata kõik asjast huvitatud isikud.

Ministeerium kahtlustab näilikku asjaajamist

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Külli Siim tõdes, et sellised mängureeglid pole ennast õigustanud. Ta märkis, et tihtipeale on arendajal endal juba enne planeeringu algatamist selge ettekujutus, kuhu ta soovib oma ehitise püstitada.

"Tegelikult tehakse näiline asukohavalik," ütles Siim ERR-ile. "Protsess ise on pikk, võtab kaua aega, sinna kulub palju ressurssi. Ehk asukohavalikul tegelikult puudub praktiline väärtus."

Sellele murele leiti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis lahendus. Hiljuti kooskõlastusringile saadetud eelnõu kaotaks seadusest kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu instrumendi lihtsalt ära.

Külli Siim selgitas, et eriplaneeringu teine etapp ehk detailse lahenduse koostamine sarnaneb suuresti tavapärasele detailplaneeringule.

"Tulevikus saab siis neid ehitisi planeerida detailplaneeringuga. Detailplaneeringu menetlus on mõnevõrra lihtsam ja vähem ressurssi nõudev ja läheb kiiremini ka," sõnas Siim, kelle sõnul võib planeerimine niimoodi suisa poole kiiremaks muutuda.

Avaliku arutelu ringe jääb vähemaks

"Vaidlustamise ja kaasarääkimise osas jääb kõik samaks, ehk avalikkus saab täpselt samamoodi protsessis osaleda," rõhutas Külli Siim. Seda kinnitatakse ka ministeeriumis sündinud eelnõu seletuskirjas.

Tegelikult jääb avalikkustamist ja elanikega läbirääkimist siiski natuke vähemaks, sest kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel saavad inimesed ka asukoha eelvalikus kaasa rääkida.

"Aga kuna seda asukohavalikut sageli tehakse näiliselt, siis näilise protsessi läbiviimine ka midagi avalikkusele kaasa ei anna," ütles Siim. Ta lisas, et sõltumata sellest, missugused protsessid seadus ette näeb, peab planeerimine pidevalt avalik olema.

"See kaasarääkimine on võimalik mitte ainult avalike väljapanekute ja arutelude ajal vaid tegelikult kogu protsessi jooksul," märkis Siim.

Eelnõu seletuskirjas seisab, et kõik kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mis on algatatud enne seaduse muutmist, saab lõpuni menetleda seni kehtinud reeglite järgi.