Selleks, et vähendada bürokraatiat ja hoida kodulaenu taotleja rahakotis mitusada eurot kokku, plaanib valitsus kaotada tagatiselt hindamisakti nõude.

Peaminister Kristen Michal usub, et hindamisakti kaotamine on kasulik nii kliendile kui ka pangale.

"See on mõlemapoolselt kasulik: klient säästab ajas, ta ei pea seda hindamisakti küsima, ta ei pea seda formaalsust täitma, ei pea hindajat otsima ja pank saab tegelikult ka laenuotsuseid teha kiiremini, automaatsemalt ja mugavamalt, kaasaegsemalt statistiliste matemaatiliste mudelite alusel," sõnas peaminister.

Hindamist saab muudatuse tulemusel pank läbi viia statistiliste mudelite põhjal. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma aga kahtleb, kas pankadel selleks piisavalt andmeid on. 

"Eksperthinnangus ja hindamisaruandes on toodud info selle vara kohta, mis on kogutud registrites. Lisaks on seal vajalikud andmed sarnaste varade kohta. Ehk kui me hindame Tallinnas mõnda kinnisvara, siis kas selles majas, selles piirkonnas, on sarnaseid tehinguid piisaval hulgal, et nende alusel saab teha järeldusi," ütles Pärgma.

Et kinnisvara väärtus täielikult statistika põhjal otsustatakse, Pärgma ei usu.

Kinnisvara hindajad ise on samuti plaani suhtes kriitilised. Pole ka ime – kui eelnõu sellisel kujul läbi läheb, väheneb nende järele vajadus.

"Kui see peaks nüüd laienema nii kaugele, et see rakendub ka esmalaenude taotlusel, siis hindajatena me näeme seal väga suurt riski mudeli kasutamisel. Täna ei ole andmebaasid nii heal tasemel, et info oleks sellisel kujul kättesaadav. Eelkõige kui me mõtleme, et hoiame nüüd raha kokku eksperthinnangu pealt, siis võib tegelikkuses see kahju olla tarbijatele tulevikus oluliselt suurem, kui on üks eksperthinnangu väärtus. Sealt võib selguda ebaseaduslikke ümberehitusi, dokumentatsiooni mittevastavust registritele, mis siis võib hiljem tulevikus väga karmilt kätte maksta tarbijale," selgitas kinnisvara hindajate ühingu aseesimees Hanna Raudmäe.

Seaduse eelnõu on praegu kooskõlastusringil ja ootab osapoolte arvamusi.