Eestit külastanud Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) juhi Noel Currani sõnul paistab Eesti Rahvusringhääling Euroopas silma auditooriumi usaldusega, kuid on samal ajal teistega võrreldes äärmiselt alarahastatud.

Julgeolekuolukorra ja valeinformatsiooni tõttu vajab Eesti tema sõnul aga just praegu tugevat ringhäälingut.

"Kui igal aastal sõltutakse valitsuse otsusest, siis see õõnestab iseseisvust. Nad võivad rahastusotsuse teha selle pinnalt, et neile ei meeldinud viimase kuue kuu kajastus," ütles Curran.

"Praegu tegelikult meie kohutava inflatsiooni tõttu, mida kõik me tunneme iga päev, meie reaalne rahastus on oluliselt väiksem, kui oli neli-viis aastat tagasi. Kuigi absoluutnumbrid natukene nagu kasvavad, aga praktikas oleme ikkagi selles kohas, kus kui me seda asja korda ei saa, mille suhtes ma olen muidugi optimistlik, siis uuel aastal on see oht, et me peame hakkama mingeid teenuseid lõpetama," rääkis Eesti Rahvusringhäälingu juht Erik Roose.

Rahastamismudeli ülevaatamine on seotud rahvusringhäälingu seaduse uuendamisega, mida on omakorda tagant tõuganud eelmisel aastal kehtima hakanud Euroopa meediavabaduse määrus. Kultuuriminister Heidy Purgaga kohtunud Curran andis talle märku, et osa riike ootab määruse rikkumise eest ka noomitus.

"Viimase asjana soovime näha, et tänapäevase demokraatiaga riik nagu Eesti saaks sellise noomituse," ütles Curran.

Roose kinnitusel saavad kõik osalised probleemist aru, aga praeguse riigieelarve seisu juures on keeruline otsuseid teha.

Võimalikke tuleviku rahastusmudeleid on mitu. Lääne-Euroopas levinud televisiooni- või meediamaksu ei arutata, küll aga nn Leedu mudelit.

"See on seotud konkreetse möödunud aasta mingi maksu osaga, et mitte lihtsalt see maks ei anta meile, vaid selle maksu suurusjärk. Näiteks üksikisiku tulumaksu järgi Leedus võetakse mingi protsent, nii et see mudel võimaldab siis aasta ette juba teada, mis saab olema järgmise aasta eelarve. Ja loomulikult teine komponent, et see peab olema ka piisav," selgitas Roose.

"Eks neid mudeleid ole arutatud. Neid on olnud meil laual erinevaid, alates indekseerimisest, mis me teame, täna ei ole kõige parem lahendus olukorras, kus riik soovib pigem indekseerimistest vabaneda. Siis oleme jõudnud järgmiste lahenduste juurde ja üks nendest on see nn Leedu mudel. Aga vara on sellest veel täna rääkida, enne ma sooviksin siiski ka rahandusministrile seda ideed tutvustada," rääkis Purga.

Purga kavatseb rahandusministriga ERR-i rahastamisvõimalusi arutada kahe nädala pärast.