Kohtusite just Eesti kultuuriministriga ja rääkisite ERR-i rahastamisest. Millised on praegu rahastamisega seotud peamised murekohad?

Mul oli kultuuriministriga väga positiivne kohtumine. Ma arvan, et ERR on Euroopas väga erilisel kohal. Sellel on meie liikmete seas üks suurimaid vaatajaskondi. Sellel on meie EBU liikmete seas üks kõrgemaid uudiste usaldustasemeid.

Ministrile ütlesin, et Euroopa võrdluste, kõigi võrdluste, elaniku ja SKP protsendi alusel on ERR alarahastatud. Kõikides nendes erinevates mõõdikutes alarahastatud.

Eesti vajab tugevat avalik-õiguslikku meediat. Seda nõuab julgeolekuolukord ja valeinformatsiooni tõus. Teil on väga suured naabrid ja vajate tugevat avalik-õiguslikku meediat rohkem kui kunagi varem.

Juhtisin kultuuriministri tähelepanu ka sellele, et Euroopa meediavabaduse määrus nõuab jätkusuutlikku rahastamist ja sõltumatust.

Samuti teavitasin, et mõned riigid kutsutakse välja Euroopa meediavabaduse määruse rikkumise eest. Viimane asi, mida me näha tahame on see, et Eesti-sugune kaasaegne demokraatia sel moel meediavabaduse määruse rikkumise eest vaibale kutsutakse.

Ehk teatud mõttes ei käituta ka mõne määruse suhtes õigesti?

Euroopa meediavabaduse määrus taotleb avalik-õigusliku meedia sõltumatust ja piisavat jätkusuutlikku rahastamist. Ma arvan, et uue meediavabaduse määrusega on Eestis probleeme, sest kõik meie võrdlused näitavad, et olete avalik-õigusliku meedia ülejäänud Euroopa ja Euroopa keskmiste näitajatega võrreldes alarahastatud.

Arvan, et Euroopa meediavabaduse määrusega tekib probleem. Eestis on nii tugev traditsioon, nii tugev ajakirjandusvabadus, tugev ajakirjanduse ajalugu ja ma arvan, et Eesti-sugusele moodsa demokraatiaga riigile oleks kohutavalt kahju sattuda sellisesse olukorda.

Mis oleks teie arvates parim lahendus?

Uus meediaseadus, mille kallal on juba mõnda aega tööd tehtud. Tundub, et see on takerdunud ja tahame, et seda seadust rakendataks.

Me tahame näha sõltumatuse kaitsemeetmeid. Me tahame näha rahastamise tagatisi. Me tahame Eestis tugevat avalik-õiguslikku rahvusringhäälingut, mis edendab Eesti kultuuri ja annab Eesti inimestele uudiseid, mida nad ilmselgelt usaldavad. Me tahame, et seda rahastataks ja rahastataks korralikult. Tahame näha seda sõltumatuna ja minu jaoks on siin kaks pääseteed – sõltumatuse tagamine ja piisava rahastuse tagamine.

Avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone rahastatakse Euroopas väga erinevalt. Kas te näete ERR-i rahastamise puhul mõnda lahendust, kui mõelda meie riigi suurusele või sellele, kus me olime, kui mõelda meie majandusele. Kas on mingi konkreetne rahastamisviis, mis oleks ERR-i jaoks mõttekas?

Arvan, et meie liikmetel on palju erinevaid rahastamismudeleid. Me ei vali ühte, sest see sõltub asjaoludest. Otsime ringhäälinguorganisatsiooni sõltumatust ja kui igal aastal on valitsuses otsuse langetamisega seotud kapriis, õõnestab see sõltumatust, sest teie rahastamise kohta tehtud otsus võib olla see, et neile ei meeldinud teie viimase kuue kuu uudiste kajastus.

Ehk meie jaoks oluline, kas jätkusuutlikkus on olemas. Kas toimub korrapärane kasv? Me kõik oleme ju näinud, mis on juhtunud inflatsiooniga, Eestis alates Covidile eelnevast ajast. Kas siis on olemas regulaarne jätkusuutlik kasv? Ja kas see on sõltumatu valitsuse iga-aastastest otsustest ning valitsuse väidetest?

Valitsus ütleb, et tahetakse paindlikkust. Avalik-õiguslik meedia ei ole küpsisetehas. See ei ole tootmistehas. See on organisatsioon, kus ajakirjanikud küsitlevad poliitikuid, küsitlevad neid karmikäeliselt ja ei saa tekkida olukorda, kus samad poliitikud teevad igal aastal otsuseid, kui palju ringhäälingut rahastada.

Need on meie jaoks on need peamised asjad, mida me otsime - iseseisvus, adekvaatsus ja jätkusuutlikkus.

Kuidas hindaksite olukorda Euroopas üldiselt, kui mõelda avalik-õiguslikele ringhäälingutele?

Ma arvan, et Euroopa seisab silmitsi pretsedenditu olukorraga. Me näeme, mis maailmas toimub. Me näeme, mis Ameerikas toimub. Nüüd näeme esimest korda, et sotsiaalmeedias, mis on suur tehnoloogia ja mis on suures osas Ameerika, on domineerivad mängijad poliitiliselt ühtlustumas. Seda nägime ka Saksamaal ja see on täiesti uus olukord. See on täiesti uus olukord ka Eesti jaoks, arvestades, kellega te piirnete.

Võttes arvesse ka valeinformatsiooni praegust taset maailmas, on minu arvates vaja avalik-õiguslikku meediat rohkem kui kunagi varem ning tugevat Euroopa kohalolekut ja ka riiklikku kohalolekut. 

Me räägime Euroopast ja Euroopa Ringhäälingute Liidust ning meie liikmed pakuvad rahvuskultuuri, rahvuslikke hääli, rahvuslikke uudiseid. Me vajame seda rohkem kui kunagi varem. Nüüd vajab maailm seda ja riigid nagu Eesti vajavad seda.

Mis on parim viis erinevate sotsiaalmeedia platvormidega võidelda? Kõik on tänapäeval sisuloojad. Kuidas saavad tegelikud avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid neile tugevalt vastu seista?

Ma arvan, et usaldus on võti ja ERR võidab sellest. Meil on 157 liiget ja ERR on uudiste usalduse poolest TOP 10-s. See on üks võimalus.

Avalik meedia peab olema digitaalses ruumis. Inimesed ütlevad, et "kogu avalik meedia ei tohiks olla digitaalne". Las nemad teevad traditsiooniliselt, aga kui te seda teete, surete välja. Sama hästi võiksite organisatsioonid täna sulgeda, sest seal (digimaailmas - toim) on publik. Seal on noor publik. Seega tuleb meid usaldada, mis tähendab ajakirjandusse investeerimist. Peame olema noorte digitaalses ruumis ja lisaks peame olema uuenduslikud. Peame olema loomingulised.

Me oleme kaugel perfektsusest ja täiuslikkus ei ole voorus, nagu olen meediale juba varem öelnud ehk meil on ruumi kasvada ja peame pingutama. Ma näen ERR-i organisatsioonina, mis on läbi teinud palju muutusi, kuid mis on jäänud publiku jaoks aktuaalseks ja tugevaks. See hoiab meid.

Noel Curran

- Noel Curran (57) on alates 2017. aastast Euroopa Ringhäälingute Liidu (European Broadcasting Union – EBU) peadirektor.

- EBU on rahvusringhäälingute liit, kuhu kuulub ka Eesti Rahvusringhääling (ERR), aga paljude teiste seas ka BBC, ARD, Yle jt.

- Curran alustas karjääri ajakirjaniku ja produtsendina Iiri rahvusringhäälingus RTÉ, kus ta töötas erinevatel positsioonidel. 1997. aastal oli ta Iirimaa korraldatud Eurovisiooni lauluvõistluse tegevprodutsent. Hiljem on ta olnud muu hulgas RTÉ uudistejuht ja aastatel 2011-2016 ka peadirektor.

- Curran on rõhutanud sõltumatu ja kvaliteetse ajakirjanduse tähtsust demokraatlikus ühiskonnas ning eriti avalik-õigusklike ringhäälingute suurt rolli selles.

- Isiklikku, ta on abielus Iiri muusiku Eimear Quinniga, kes võitis 1996. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse lauluga "The Voice".