Karmen Joller rääkis "Esimeses stuudios", et lisaks temale näevad tervishoiusüsteemis raiskamist ka paljud arstid ja õed, kes on sellele aastaid tähelepanu pööranud. Jolleri sõnul peaks tervishoiu rahastamine olema suunatum ning haiglavõrk planeeritum. Jolleri hinnangul on raiskamist tervishoiusüsteemi igal tasandil.

"Meil pole sellist ülevaadet (raiskajatest) üldse olemas. Meil pole mõõdetud väga hästi tervishoiuteenuste efektiivsust. Seda võiks teha paremini. Ma tahan uurida välja, kuidas seda teha."

Jolleri hinnangul on vaja tervishoiusüsteemi eraraha kindlasti kaasata. Samas tuleb leida kohad, kuhu ja kuidas seda kaasata nii, et see ei lõhuks praegu kehtivat solidaarset tervishoiusüsteemi.

"Ei tohi tekkida ebavõrdsus. Paljude riikide kogemus on näidanud, et kui me eraraha kaasamise viime tasakaalust välja, siis muutub arstiabi paremini kättesaadavaks rikastele inimestele, kes jaksavad juurde maksta," põhjendas ta.

Joller märkis, et eraraha kaasamine ei pruugi tähendada vaid patsientide omaosaluse tõstmist.

"Eraraha saab kaasata ka teistoodi. Näiteks kui tööandja kompenseerib – juba praegu saab tööandja kompenseerida töövõimetuslehtedega kaotatud tulu, saab osta kindlustuse, mis kompenseerib erakliiniku visiidid jne. Ma ei saa öelda, et see on ainult omaosaluse suurendamine," selgitas minister.

Vastates saatejuhi küsimusele, kas on mõistlik, kui erakindlustuse puhul otsustab arsti juurde pääsemise mitte vajadus, vaid rahaline jõukus, ütles Joller, et riiklikus tervishoiusüsteemis tuleb sellist olukorda vältida.

"Rahaline jõukus võib otsustada siis, kui inimene maksab täisraha ja läheb. Aga ma arvan, et seda, et riiklik tervishoiusüsteem soosib jõukamaid inimesi, sinnamaani me ei tohi jõuda. Seda tuleb kindlasti vältida," ütles ta.

"Praegu ju jõukam inimene saab kiiremini arstile – ta läheb erakliinikusse ja saab," tõdes Joller.

Ministri hinnangul ei ole see õiglane, kuigi mõne tema erakonnakaaslase arvates see on õiglane.

"Mina ei arva, et see on õiglane. Nende põhjendus on, et inimene saab ruttu tööle tagasi. Jah, see on ka oluline. Aga mina küsin ka seda, kumb on olulisem, kas 80-aastane inimene, kes vajab puusaoperatsiooni, et ta ei jääks abivajajaks, või inimene, kes teenib tulu. Ma arvan, et mõlemad on olulised."

Jolleri hinnangul on sellised vastakad arvamused Reformierakonnas üsna tasakaalus.