Joller rääkis "Terevisioonis", et kindlasti on Eesti tervishoid praegu kriisis, sest kolme aasta pärast on kõik reservid otsas ja iga-aastane miinus on mitusada miljonit eurot. Seetõttu tuleb teha olulisi reforme, sest muidu tuleb raviraha 10 protsenti kokku tõmmata, mis pole kindlasti hea uudis, sest juba praegu pole arsti juurde pääsemine lihtne.

"Aga lihtsalt raha juurdetoomine pole see ülesanne, mida mina pean täitma. Kindlasti tuleb süsteemi muuta. Minu esimene mõte on juba aastaid olnud see, et suunamine, saatekiri peaks olema e-konsultatsioon. See on siis selline teenus, kus prioriseeritakse patsiendi probleemid ehk kellel on suurem mure, saab kiiremini arstile, kes võib oodata, see jõuab hiljem. Et ei tekiks sellist võistlemist, et näe, nüüd just üks vaba aeg tuli kuskile ja ma panen oma aja sinna, aga võibolla haigem inimene jääb ootele."

Jolleri sõnul on vaja ka selgeid sihte ja eesmärke tervishoius, et me saaksime aru, millist tervishoidu me täpselt tahame, sest hetkel on eesmärgid kirjeldatud üsna ebamääraselt ning haiglajuhtidel on keeruline, sest nad ei tea, mida neilt oodatakse.

"Tuleb ka paremini ootusi juhtida. Arstiabi ei pea alati olema kiire. Teinekord on aega küll. Me peame hoolitsema selle eest, et inimesed oleks õigel ajal arsti juures. Ja seda ei oska alati inimene ise hinnata. Siin peab õppima arste usaldama rohkem. Ja teinekord on nii, et kahe kuu pärast on vastuvõtu aeg, aga kui tervis läheb halvemaks, siis tuleks kohe uuesti pöörduda ja siis kiirendame seda."

Joller tunnistas, et inimeste ootused tänapäeva meditsiinile on väga suured ja pöördumised sootuks teised, kui näiteks 20 aastat tagasi.

"Me peame iseendale näkku vaatama ja ütlema, et me ei saa kõikide asjadega hakkama. Aga meie arstidena oleme pädevad hindama, millal inimene vajab meie abi, millal võibolla mõne teise spetsialisti abi."

Joller tunnistas, et riigieelarvest raha tervishoiule juurde saada on keeruline ja mingil määral tuleb vaadata ka eraraha üle. Ning et ei tekiks ka seda olukorda, kus riigisüsteemist läheb üha enam arste ära erasüsteemi.

"Mida me arstidena näeme, siis väga sageli on meie töö riigisüsteemis ebaefektiivne ja halvasti korraldatud. Seesama saatekirja näide. Näiteks neurokirurg õpetab seljavaluga inimesele võimlemist. See ei peaks olema neurokirurgi ülesanne."

Joller ütles, et kui arst tunneb, et ta töötab sellel alal ja ülesannetega, mis on talle olulised ja mida ta on õppinud, siis on arstid rahul ja ei lähe süsteemist ära.

Joller ütles, et kavatseb kindlasti enne suuremate otsuste langetamist kohtuda arstkonnaga ja nendega asjad läbi rääkida.