Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo on meedias välja käinud idee ühendada patendiamet Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EISA).

"Meil on patendiamet ja samas on meil Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA). Kui me räägime kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste tegemisest, siis väga oluline osa sellest on ka patendil. Ja samas me näeme, et meil on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kelle ülesanne peab olema koostöös ettevõtjatega pakkuda sellist keskkonda, kus oleks kohti innovatsioonile, uutele intellektuaalomanditele, patentidele. See oleks üks konkreetne näide, kus saaks kulusid kokku hoida, aga ka efektiivsust tõsta," ütles Keldo 20. märtsil ERR-ile antud intervjuus.

"Selle mõtte aluseks paistab olevat arusaam, et patendiamet kui valitsusasutus ja EISA kui eraõiguslik juriidiline isik täidavad sarnast funktsiooni," sõnasid Must ja Sehver ühises kirjas.

Nad lisasid, et patendiameti ja EISA ülesannete puhul tuleb eristada nende põhifunktsioone ning täiendavaid toetavaid funktsioone.

"Patendiameti põhifunktsiooniks on võimuhalduse ülesannete teostamine. Võimuhalduse ülesannete all peame silmas kolmandate isikute suhtes siduvate otsustuste tegemist, milleks on tööstusomandi, nagu kaubamärgid, patendid, kasulikud mudelid ja tööstusdisaini lahendused, osas läbi registreerimise taotlejale ainuõiguse andmine. Selline otsus soodustab taotlejat ja kohustab kõiki muid isikuid. Patendiameti koosseisus olev tööstusomandi apellatsioonikomisjon kohtueelse vaidluste lahendamise organina teeb samuti siduvaid otsuseid. Kuna patendiamet teostab võimuhalduse ülesandeid, siis ta teostab riigi tuumikfunktsiooni. Siit tekib küsimus, kas tõsiselt on plaanis riigi tuumikfunktsioone anda üle sihtasutusele kui eraõiguslikule isikule ning milles täpsemalt seisneb kokkuhoid? Jättes kõrvale õigusliku poole, ei ole EISA kunagi selliseid funktsioone täitnud ja seal puudub vastav kompetents, mistõttu puuduvad ka dubleerivad tegevused," märkisid Must ja Sehver.

Nad osutasid, et Eesti on võtnud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga liitumisel artikkel 12 alusel kohustuse luua tööstusomandi õiguskaitse asjade ajamiseks eriamet.

Nad lisasid, et kui vaadata, kus üldse patendiameti ja EISA tegevus kokku puutub, siis selleks on nn täiendav toetav funktsioon ehk ettevõtjate intellektuaalomandialane teavitamine ja nõustamine.

"Justiitsministeeriumi poolt kinnitatud patendiameti arengukava aastateks 2021-2025 näeb ette üldise iseloomuga intellektuaalomandialase teavitamis- ja nõustamisteenuste koondamise patendiametisse, mis arvestades patendiameti praktilist kogemust ja kompetentsi on igati mõistetav teavitustegevuse ja ettevõtjate teadlikkuse suurendamise osas. Kuid Patendiameti "tasuta konsultatsioonid" ja samuti EISA tööstusomandi alased nõustamised ei ole mõistlik maksumaksja raha kasutus ning tegemist ebamõistliku konkurentsiga erasektori teenustele," leiavad Must ja Sehver.

Nad rõhutasid, et konkreetsetes küsimustes, mis puudutavad intellektuaalomandit, on olemas piisav erasektori kompetents patendivoliniku kutse näol ning samuti erinevad meetmed kaasnevate kulude kandmiseks keskmise suurusega ja väikeettevõtetele.

"Seega tegelikult puudub riigil vajadus konkureerida ettevõtjate intellektuaalomandi alase nõustamise osas erasektoriga ning ise tekitada ebavajalikke kulusid riigile. Mööda ei saa vaadata ka huvide konflikti suurest ohust, kui sama asutus on nii algne nõustaja, kui järgnev õiguskaitse andja ja lõpetuseks veel ka vaidluste kohtueelne lahendaja," ütlesid Must ja Sehver.

Nad lisasid veel, et patendivolinike koda tervitab eesmärki hoida riigi kulusid kontrolli all, on valmis vastava valdkonna esindajana osalema arutelus ja pakkuma välja kokkuhoiukohti, kuid rõhutasid, et Eesti peab õiguskorra aluseks olevate põhimõtete järgmist esmatähtsaks.

Patendivolinike koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis ühendab kõiki Eesti patendivolinikke kui õigusteenuse osutajaid intellektuaalomandi valdkonnas.